Eestlaste eluiga kasvab — kuid mitte kõigil võrdselt

Eestlaste keskmine eluiga kasvab ja see on hea uudis — kuid keskmise taga peituvad lõhed, mis ühtlaselt ei kao.

Eesti eluea kasv on üks suuremaid edu lugusid viimaste kümnendite jooksul — iga põlvkond elab eelmisest pikemalt. Kuid keskmine number peidab endas erinevaid lugusid: meeste ja naiste, linn ja maa, hariduse ja sissetuleku vahelised lõhed on täna osaliselt samad, mis olid paarkümmend aastat tagasi.

Mida number ütleb ja mida mitte

Keskmine eluiga on kokkuvõte, mitte saatus. Ta ütleb, kui vanalt surevad inimesed keskmiselt täna, kuid ei ütle, kuidas eluiga jaguneb:

• Haridusega kaasneb pikem eluiga kogu Euroopas — ka Eestis
• Linnas ja maal on kättesaadavus erinev, mõju tervisele samuti

Need erinevused ei ole saatus — nad on tingimused, mida saab muuta.

Miks eluiga kasvab

Kasvu taga on mitu jõudu, mis koos töötavad:

• Südame- ja veresoonkonnahaiguste ravi paranemine
• Eluviiside muutumine — suitsetamise langus on andnud märgatava panuse
• Tervishoiu kättesaadavus ja varajane avastamine

Kasv ei ole iseenesestmõistetav — iga aasta juurdekasv on pingutuse hind.

Mis saab edasi

Järgmise kümnendi väljakutse ei ole enam ainult eluea pikenemine, vaid elatud aastate kvaliteet: tervena elatud aastad, mitte ainult elatud aastad. See nõuab teistsugust lähenemist — ennetamist, tervist toetavat keskkonda ja võrdsust, sest lõhed elueas kajastavad lõhesid võimalustes.

Mida igaüks saab teha

Suurimad üksikpanused, mida teadus tunneb:

• Vererõhu ja kolesterooli teadmine ja haldamine
• Liikumine, mis on igapäevaselt sisse ehitatud
• Une, sotsiaalsete sidemete ja vaimse tervise eest hoolitsemine

Ükski neist ei ole ime, kuid koos moodustavad nad selle, mida statistikas nimetatakse eluea kasvuks.

Kui eluiga kasvab, mis siis muutub

Eluea pikenemine ei muuda ainult statistikat — ta muudab elu. Tööelu ja pensioniea suhe, põlvkondade kokkulangevus, tervishoiu vajadused, perekonna plaanid: kõik need nihkuvad, kui inimesed elavad pikemalt ja tervemalt. Eesti ühiskond kujundab praegu seda, kuidas pikem elu hea elu on — ja see küsimus ei ole ainult tervishoiu oma, vaid hariduse, töö ja kogukonna oma. Number, mida statistika annab, on ainult algus.

Korduma kippuvad küsimused

Kui vanaks eestlased keskmiselt elavad?

Keskmine eluiga on viimastel aastatel olnud üle 78 aasta ja kasvab jätkuvalt; meeste ja naiste vahel on märgatav erinevus.

Miks mehed elavad vähem?

Kust numbreid jälgida?

Kas pikem eluiga tähendab pikemat tervist?

Nii on — tervena elatud aastate osa kasvab koos elueaga, kuid mitte võrdselt; just tervete aastate pikkus on järgmise kümnendi tervisepoliitika peamine mõõdik.

Kui kiiresti eluiga kasvab?

Viimaste kümnendite jooksul on juurdekasv olnud umbes kaks kuni kolm aastat kümnendi kohta — aeglasem kui mõnel perioodil, kuid pidev; iga viie aasta tagant elatakse keskmiselt aasta võrra pikemalt.