Salme laevad: viikingiaeg leiti Saaremaalt liivast

Kui Salme külas hakati liiva kaevama, ei oodatud leidvat midagi — kuni paistsid laevade köied ja read luustikke.

Eesti arheoloogia üheks tähelepanuväärseimaks leiuks said Saaremaal Salme külas 2008. aastal alanud kaevetööd, kust ilmnes viikingiaegne laevmatus — kaks laeva, kümmekond meesterahvast, relvad ja loomad, kõik maetud korraga maailma, mis paistis olevat tühi liiv.

Mida leiti

Salme leiud on kokkuvõttes viikingiaegse sõjakäigu matmispaik — mehed, nende varustus ja laevad ise, maetud liivasse:

• Langeaabika ja pikkade sõjameeste luustikud
• Mõõgad, odaotsad, kilbi kandvad ketid
• Loomade luid — koer, pistrik, ning mitmesugused ohvriannid

Kokku annab see pildi ühest sündmusest, mitte aastate jooksul kogunenud matusest: kogu meeskond maeti korraga.

Miks see on erakordne

Laevmatused on Skandinaavias tuntud — kuid Salme on erinev. Esiteks asub ta hoopis Läänemere idakaldal, muistses merelahka maailmas, kus viikingiaegne kirjalik allik puudub. Teiseks on see üks varasemaid teadaolevaid laevmatuseid kogu Läänemere piirkonnas — aeg, mil viikingiaeg alles algab. Kolmandaks on luustikud nii hästi säilinud, et nende põhjal saab lugeda meeste elu: vigastused, toitumine, kus nad on kasvanud. Salme on aken aega, millest meil muidu on ainult hilisemad saagad.

Mida luud räägivad

Tänased võimalused — luu isotoobid, DNA, hambaemail — annavad vastuseid küsimustele, mis veel kümme aastat tagasi olid kättesaamatud. Salme meeste puhul on uuritud, kust nad pärit olid ja mida nad söösid, ning tulemused annavad pildi mobiilsest, segasest maailmast, kus sõjamees võis olla pärit kaugelt ja surra võõral rannikul. See on ajalugu, mida ei kirjuta kroonik, vaid luu.

Kus leiusid täna on

Salme materjal asub teaduslikus töös ja muuseumikorralduses — leiu pikaajaline tähendus ei ole veel lõpuni kirjutatud. Muistise kaitseala mälestab paika, kus leid tehti, ja Saaremaa muuseumis saab tutvuda sellega, mis leiu ümber kasvanud lugu on. Iga uuring lisab paari rea juurde.

Salme täna

Leiukoha ümber on täna rahulik maastik — ja just see on osa selle tugevusest: koht, kus maailma nimekas leid tehti, on küla servas nagu teisedki väljad, ja selle lugu peab rääkima mälestusmärk ja kohalik kogukond. Salme väärtus ei ole ainult minevikus — ta on ka näide sellest, kuidas leid muudab külakese ajaloo kaardil. Iga uus põlvkond Saaremaal kasvab üles teadmisega, et nende kodu liiva all on üks varasemaid laevmatuseid, mida Läänemere piirkonnas teada on — ja see teadmine on oma sorti varandus.

Korduma kippuvad küsimused

Kui vana Salme leid on?

Leiud paigutuvad 8. sajandisse — viikingiaja algusesse, varasemaks kui enamik tuntud laevmatuseid.

Kes need mehed olid?

Täpne vastus puudub; luu-uuringud näitavad segapäritolu gruppi, kes langesid või hukkusid ühes sündmuses ja maeti rituaalselt.

Kas laevu saab näha?

Leiu asukoht on mälestiseks; leiumaterjali ja selle loo tutvustavad muuseumid ja väljaanded, mis leiu põhjal ilmuvad.

Miks just Saaremaalt?

Saaremaa asus Läänemere idakalda teedede ristumiskohas — just selline koht, kus kaugelt tulnud meeskonnad liikuda võisid ja kus kokkupuuted aset leidsid.