Sood taastavad end ise — kui neil lasta
Kraavi kinni pannes ei saa soo tagasi kohe. Aga saab — kui mullast vee tee sulgeda ja kannatlikkust pidada.
Üle viie sajandi on Eesti soid kuivatatud — põllu, heinamaa ja turbajärgi jaoks. Tulemuseks on riik, kus ligikaudu kolmandik soodest on kuivendatud ja osa neist elust nii tüdinud, et nad iseenesest enam ei taastu. Rabade taastamine on üks suuremaid looduskaitse ülesandeid, ja selle vastus on üllatavalt lihtne ning üllatavalt kannatlik: sulge kraav.
Miks kraav on võtmesõna
Soo elab veest. Kui kraavid mulla vee välja juhivad, muutub turbamuld õhukeseks, hakkab lagunema ja vabastab süsihappegaasi; samal ajal kaotab raba oma niiske keskkonna, mille jaoks ta tekkinud on. Kraavide kinniapuhumine — tammine, turvast, kohapealsest materjalist — tõstab veetaseme tagasi ja alustab protsessi, mida nimetatakse soode taastamiseks. Seda tööd tehakse Eestis kaitsealadel juba kümmekond aastat ja tulemused on nähtavad.
Mis juhtub peale kraavi sulgemist
Taastamine ei ole üks sündmus, vaid jada:
- Niiskust armastavad samblad — sfagnum — levivad uuele pinnale
- Rabataimed asendavad kuivama laskunud puisrahande
- Turba juurdekasv taastub — millimeetrites aastas, nagu raha pangas
- Elurikkus naaseb: liblikad, linnud, mägrad leiavad juba niiske kodu
See jada võtab aastakümneid — kuid iga samm edasi on juba võit.
Miks ise taastuma lasta
Soo ei vaja istutamist ega külvamist. Vajalikud seemned ja eoste varu on turbas säilinud, ja kui vee tagasi tood, tärkab vana raba ise. Säästlikkus ei ole ainult raha küsimus: looduslikult taastuv süsteem on tugevam ja mitmekesisem kui istutatud. Taastaja ülesanne on pidur kergutada, mitte rooli võtta.
Mis juhtub, kui mitte taastada
Kuivendatud soo on süsiniku allikas, mitte siduja. Turba lagunemine vabastab õhku aastaid tagasi talletatud süsihappegaasi ja mulla korrus kaob taandumise teed. Lisaks kaotab kuiv raba oma veemahu võime: äsja hakanud vihm jookseb kraavides merre, uhked huumusained kaasa võttes. Taastamine on seega samaaegselt kliima-, vee- ja loodusküsimus.
Kus taastamist näha saab
Eestis on taastamistööd juba sedavald tehtud, et nende tulemust saab oma silmaga vaadata: kaitsealadel, kus kraavid kinni pandud, on veetase tõusnud ja niiskust armastavad taimed tagasi tulnud. Üks paremaid viise seda mõista on minna sood ja otsida märke — vana kraavi tamm, mis vee kinni peab; sfagnumi saarekesed endistel kuivadel aladel; linnud, kelle hääl on raba tervis. Taastatud soo ei ole plakat — ta on koht, kus muutus toimub aeglaselt, kuid nähtavalt.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua võtab soo taastamine aega?
Nähtavad muutused tulevad paari aastaga, juba toimiv ruba tekkeprotsess jätkub aastakümneid — turbamuld kasvab sentimeetri jaoks aastaid.
Kas kõik kuivendatud sood saab tagasi?
Praktikas mitte — osa alasid on kasutuses või muutunud nii, et veerežiimi ei saa tagasi; prioriteedid valitakse seepärast hoolikalt.
Kas taastatud soo on kohe kaitseala?
Taastamist tehakse peamiselt juba kaitsealadel ja elupaikade taastamise programmide raames; alade staatus sõltub kaitse korraldusest.
Kuidas kraav kinni pannakse?
Kohapealsest materjalist — turvas, puit, kohalik savi — ehitatakse tamm kraavi ristisuunas; eesmärk on vee voolu peatada, mitte kraavi ära kaotada.