Tartu 2024: Kultuuripealinna teejuht Lõuna-Eestisse
Kultuuripealinn käib täistuuridel. Mitmele sündmusele oled sa juba jõudnud? Kui alles plaanid oma suviseid käike, siis siit leiad väikese teejuhi tänavusse Euroopa kultuuripealinna ehk ellujäämise kunstide mekasse Tartusse ja Lõuna-Eestisse. Pane silm peale kogukonnasündmustele, sest nii mõnigi ehe elamus väärib kollektsioneerimist.
Kogukonnasündmuste seast leiab teatrit, kunsti ja muusikat, maitseelamusi, õpitubasid, arutelusid, meeldejäävaid loodusretki ja palju muud. Seejuures ei toimu sündmused mitte ainult Tartus, vaid erinevates paikades üle kogu Lõuna-Eesti. Põnevaks muudavad need ettevõtmised asjaolu, et kõik kogukonnasündmused kannavad paikkonna väärtusi ja on korraldatud kohalike inimeste enda poolt.
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, mille raames leiab aset 20 projekti enam kui 120 sündmusega, kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. LEADER-tegevusrühmade toel ja kultuuripealinna toetusel juba 2023. aastal alanud sündmused tõid mullu osalema 16 610 inimest. Tule sinagi, sest Lõuna-Eesti kui euroopaliku kultuuriruumi piiriala unikaalsust saab kõige paremini mõista just kohapeal.
Kultuuripealinn oma paljude sündmustega on suur ja kirju ettevõtmine, mille raames Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm pakub personaalsemaid kogukonnasündmuseid. Mõned neist said alguse juba 2023. aastal, mõned aga sünnivad esmakordselt tänavu, kultuuripealinna aastal.
Mullu publikuni jõudnud kogukonnalavastus „Leevaku kullakaevur“ valmis professionaalsete näitlejate ja Leevaku kogukonna tihedas koostöös ning pälvis sedavõrd hea tagasiside, et kogukond otsustas sündmust tänavu korrata (alates 30.07) ja isegi laiendada. Kambja kandis aga etendub juuni lõpus päris uus dokumentaallavastus „Õhud meie vahel“ (alates 21.06), mis jutustab kliimamuutustega kokku puutunud inimeste elulisi lugusid. Oktoobris etendub ka linnaruumilavastus „Läbi linna: Valga+Valka“ (alates 4.10).
Kogukonnafestivalid Navil (20.07) ja Rõuges (7.09), roosifestival Kaagjärvel (27.07) ja Kagu-Eesti inspiratsioonifestival (14.09), jõeretkede sari „Avasta Emajõgi“ (alates 20.04), filmi- ja maalimaastike matkasari Otepääl (alates 3.07), rännaklavastus ”Eedeni aed“ Luke mõisapargis (alates 16.05), samuti Antsla avastamata aarete ehk järvede tutvustamiseks korraldatud sündmus (30.-31.08) kutsuvad huvilisi kogukondade juurde, sidudes sündmused erinevate meeltega tajutavateks elamusteks.
Erilised on ka mitmed teised kogukonnaprogrammi raames peetavad kultuurisündmused: ühe erilise põliskeele hoidmise nimel toimuv I Kodavere laalupido (2.06), Seto tantsupido (29.06), avatud saunade nädalavahetus Rõuges (19.-20.10) ning muidugi toidusündmused, mis ei jäta külmaks ühtegi maitsekütti – Seto Kostipäiv (10.-11.08), Peipsi Toidu Tänav 175 km (17.-18.08) ja Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“, mis vältab lausa aasta lõpuni.
Kultuuripealinn avab ukse
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi tiimi liige, Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Kerli Kanger peab oluliseks, et Euroopa kultuuripealinn toob piirkonda uusi külastajaid ja samas annab kohalikele inimestele uut indu üheskoos tegutsemiseks. „Kiirelt muutuvas maailmas peame leidma nutikaid viise, et piirkonnale tähelepanu tuua. Kultuuripealinn avab ukse, et suhtlus saaks vabamalt toimuda mõlemas suunas – nii on võimalik lubada maailm oma õuele ja tutvustada siinseid eripärasid, luua uusi kontakte ja saada seeläbi tugevamaks,“ ütleb ta.
Kangeri sõnul kõnetavad külalisi üha rohkem kohalikud sündmused, mis on veidi teistmoodi, ent puudutavad meile kõigile olulisi teemasid, näiteks füüsiline ja vaimne tervis, puhas toit, elukeskkond, samuti kultuur ja esivanemate pärand. „Kogukonnasündmused innustavad kohalikke inimesi koostööle ja tulemus on juba praegu näha – mitmed mullu alanud sündmused jätkuvad ka tänavu. Näiteks algselt ühekordsena kavandatud Rõuge kogukonnafestival sai nii head tagasisidet, et see andis eestvedajatele indu jätkata,“ kõneleb Kanger.
Ta lisab, et nii Võrumaal kui ka Kagu-Eestil tervikuna on mitmeid tugevusi, võlusid ja pärleid, ent neid ei pruugi külastajad kohe leida. Seepärast ongi oluline, et Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammist alguse saanud koostööalgatused saavad väljundi kultuuripealinna raames ja jätkuvad ka edaspidi. „Kogukondade suurenev teadlikkus, näiteks koostöö ja kaasamise osas, keskkonna teemadel ja ligipääsetavuse küsimustes, avardab vaadet ning annab kindlust võtta ette uusi ühiseid projekte, mis toovad kasu nii kohalikul tasandil kui ka laiemalt,“ kinnitab Kanger. Ta lisab, et kogukonnaprogrammi kaudu avanes kogukondadele võimalus olla osa millestki suuremast ja see andis koostegemise tunde – teadmise, et kultuuripealinn ei asu kusagil kaugel, vaid toimub siinsamas kohapeal.
Kogukondade kvaliteedihüpe
Piiriveere Liidri tegevjuht Endla Mitt on veendunud, et kultuuripealinna raames korraldatavad sündmused aitavad kogukondadel end paremini pildile tuua. „Tervikuna võib öelda küll, et kultuuripealinn aitab tuua kohalikke inimesi ja neile olulisi väärtusi rohkem esile. Seejuures on kogukonnaprogrammis osalemine olnud kultuuripealinna sündmuseid korraldavatele kogukondadele oluline tugi,“ lausub Mitt.
„Eks kultuuripealinna sündmuste rong liigub kiiresti ja korralduse tempo on kõigi jaoks suur, aga tõelised kasud ja väärtused, mida kogukonnad sellest võitsid, ilmnevad alles siis, kui kõik settib,“ ütleb Mitt ja lisab, et kogu selle mitmekülgse koostöö mõju selgub alles mõne aasta pärast.
Mitt märkab kogukondade suuremat aktiivsust ja näeb tegutsemises kvalitatiivset hüpet, mille on eestvedajatega koos läbi teinud ka mitmed kogukonnad. Heaks näiteks toob ta kogukonnaetenduse „Leevaku kullakaevur“, mida peab edulooks nii sisulise õnnestumise kui ka kohalike inimeste kaasatuse ja ühise panustamise näitena.
Koostöös peitub võti
Mil viisil on üldse võimalik ühes piirkonnas elavaid erinevate huvidega inimesi koos tegutsema panna, et sellest sünniks kasu kõigile? Üks lähenemine on tugevdada õlatunnet ja paikkonna identiteeti ning selle kaudu inimesi liites vaadata ühiselt ka laiemat pilti, mõelda suurelt. Kultuuripealinn on selles osas hea näide: Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi üleskutse korraldada kultuuripealinna raames oma kogukonna näoga sündmus kõnetas paljusid. Valituks osutusid ideed, mille taga seisis tugev kogukond.
Üheks neist oli Otepää Külade Ühendus, kelle eestvõttel leiab juulis ja augustis aset matkasari Otepää ümbruses, kutsudes huvilisi rändama filmidest ja maalidelt tuttavatele maastikele. „Meie projekti vastu on suur huvi ja selle ettevalmistamine on hästi liitnud ka meie kogukonda. Inimesed on ise saanud rohkem teada kodukandi lugude kohta, omavahel on hakatud rohkem suhtlema ja ühine eesmärk suurendab motivatsiooni koos tegutseda,“ selgitab Otepää Külade Ühendus projektijuht Triin Nurmsalu. „Filmi ja kunsti teema, mis Otepää ümbrusega seotud, on nii inspireeriv, et see innustab meid kõiki nüüd siinseid väärtusi ja kogu piirkonda laiemalt tutvustama.“
Nurmsalu ütleb Valgamaa näitel, et kultuuripealinna sündmused lähevad inimestele tõepoolest korda. „Meil on hea meel, et kogukonnad kaasati kultuuripealinna loomisse ja anti võimalus oma ideid pakkuda. Inimestele annab jõudu, kui nende tegemisi märgatakse ning seeläbi kohalikule elule hoogu antakse,“ teab Nurmsalu ning lisab, et hindab kõrgelt ka koostööd projekti rahastava LEADER-programmiga. „Kui muidu on LEADER meetmed üsna reguleeritud, siis kogukonnaprogramm oli vabam ja avatum, mis andiski kogukonnale tahtmise kaasa lüüa.“
Gurmeesündmuste valik
Sihtasutuse Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots, kes oli ka ühena otsustajatest Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmuste ideekorje ja lõpliku valiku juures, rõõmustab kõigi kogukondade eriliste ideede üle. „Kogukonnaprogramm on mitmekülgselt kasulik rohujuuretasandi programm,“ on ta veendunud. „See loob kultuuripealinna külalistele juurdepääsu ehedatele kohalikele sündmustele ja samal ajal annab väikeste kohtade kultuurikorraldajatele juurde eneseusku, et teha ka edaspidi üheskoos ägedaid asju.“
Kogukonnasündmuste olulisus kultuuripealinna mahukas põhiprogrammis ilmneb tema sõnul just selles väärtusruumis, milles sündmused on korraldatud. Sügav paigatunnetus, kohalike inimeste enda panus ning vahetu suhtlus loovad erilise õhustiku, mida ühelt euroopaliku kultuuriruumi piiril toimuvalt kultuuripealinnalt võikski kauge külaline kõige rohkem oodata. „Need ongi n-ö gurmeesündmused unikaalse elamuse otsijale,“ paneb Laaneots mõjusa punkti.
Kui sinuski peitub ehedate elamuste gurmaan, võta suund Eestimaa lõunasse. Iga sündmuse õnnestumise võti peitub koostöös, aga seda võtit tuleb osata kasutada. Kogukonnasündmuste korraldajad on seda oskust lihvides hoole ja armastusega ette valmistanud terve sületäie ehedaid elamusi, kohalikust gurmeest rääkimata. Tee oma valik ning näeme peagi Tartus ja Lõuna-Eestis – tänavuses Euroopa kultuuripealinnas!
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kasvas välja 2013. aastal Lõuna-Eesti LEADER-tegevusrühmade käima lükatud kollaste akende projektist „Elu kahe maailma piiril“. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi viivad ellu Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning koostööpartneritena löövad kaasa Tartu, Elva, Võru ja Valga linn. Sündmusi toetatakse LEADER-meetmest ning SA Tartu 2024 poolt Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammile eraldatud eelarvest. Kogukonnaprogrammi t egemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool.
Kogukonnasündmused, mis on osaks Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammist: Jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“, Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“, kogukonnalavastus „Leevaku kullakaevur“, „Seto kostipäivä aastaring“, Rõuge kogukonnafestival „Ellujäämise kunstid”, Tartumaa teemapäevad „ Päritud ellujäämiskunstid“, Rõuge avatud saunade nädalavahetus „Sanna!“, ruumiloomekonverents „Loo või loobu!“, „Taliteed Emajõe-Suursoos“, Otepää maaliliste maastike matkasari, rännaklavastus ”Eedeni aed“ Luke mõisapargis, I Kodavere laalupido, dokumentaallavastus „Õhud meie vahel“, Seto tantsupidu „Kad´ah kavvõkõsõ“, Navi küla kogukonnafestival, roosifestival Kaagjärvel, Peipsi Toidu Tänav 175 km, Kagu-Eesti inspiratsioonifestival „Loovus loob lootust!“, „Avastamata Antsla aarded – järved“, linnaruumilavastus„Läbi linna: Valga+Valka“.
Loe lähemalt www.visitsouthestonia.com/tartu-2024/
Käesolev materjal valmis projekti "Elu kahe maailma piiril" raames Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi tutvustamiseks meie ajakirja ja Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppide koostöös.
