Tartu 2024: Loodushuvilise teejuht Lõuna-Eestisse
Loodus ja kultuur on lahutamatult seotud – seda eriti Lõuna-Eestis, mis kannab Tartu eestvedamisel 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Lõuna-Eesti kogukonnad, kes kultuuripealinna loomisse oma panuse annavad, teavad ja oskavad omakandi väärtusi välja pakkuda. Heidame pilgu kogukonnasündmustele, mis kutsuvad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis avastama loodust läbi kultuuri prisma.
Looduse keskel elades ei pruugi me igapäevaselt mõelda, kui suur tähtsus on vahetul kontaktil looduskeskkonnaga meie tervisele ja heale enesetundele, töökusele ja loovusele. Lõuna-Eestis, kus kultuur kasvab välja esivanemate looduslähedasest ilmatunnetusest, võib avastada end keset lopsakat vaikust, küllust, elusust. Kui sellest tärkab mõni märkamine, mõni taipamine, saab loodusega koos olemise kultuur uue tähenduse. Just selliseid kogemusi kohalikud kogukonnasündmused Euroopa kultuuripealinna aastal endas peidavad. Märkamisi ja taipamisi, mida Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmused pakuvad, leiab mõistagi tervest Tartu 2024 programmist – siin üksnes väike valik.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programm on rikkalik ja mitmekülgne, hõlmates väga erineva iseloomuga sündmuseid erinevate huvidega inimestele. Kultuuripealinna põhiprogrammi raamidesse mahtuv Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm rikastab muuhulgas elamustega, mis põimivad looduse ja kultuuri ühtseks kogemuslikuks rännakuks. Selliseid sündmuseid on tulekul päris mitu, seejuures sisukuselt ei jää need üksteisele kuidagi alla.
Kogukonnasündmuseid toimub ühtekokku 20, ent osad neist on lausa sündmuste sarjad, mille raames leiab aset veel kümneid alasündmuseid. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi koordinaatori Kristiina Tammetsa sõnul aitavad kogukonnasündmused LEADER-tegevusrühmade toel esile tõsta piirkonna unikaalsust ja eripära: puhast loodust, eriilmelist kultuuripärandit, kohalikku toitu ja käsitööd, tervislikku eluviisi, jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi, samuti aktiivseid ja elujõulisi kogukondi.
Kõik kogukonnaprogrammi sündmused viiakse ellu kohalike inimeste ja kogukondade poolt – ikka selleks, et kultuuripealinn jõuaks Lõuna-Eesti igasse maanurka. Ja mitte ainult, ka sisevetele!
Retked siseveeteedel
Kogukonnasündmustest esimene, mis kutsus juba 2023. aastal huvilisi osa saama Emajõe põnevast veemaailmast, on jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“. Enam kui paarsada inimest, kes siiani osalenud temaatilistel jõeretkedel, on saanud teha lähemat tutvust Emajõe ilusa, ent hapra vesikonnaga. Jõelaev „Signild“, lodi „Jõmmu“ ja teisedki alused viivad 2024. aasta kevadest soovijaid taas koos asjatundliku giidiga puutumatutesse paikadesse. Lisaks seikluslikule väljakutsele innustavad jõeretked kaasa aitama Emajõe vesikonna ökosüsteemi hoidmisele. Üks menukamaid retki oli lõppenud suvel elamusreis Emajõel koos zooloogi Aleksei Turovskiga.
Jõeretkede sarja üks korraldajaid, laevafirma Estriver eestvedaja Karoliina Lass selgitab, et Emajõe retked aitavad inimesi jõele lähemale tuua ning toetavad Tartu linna eesmärki elavdada jõeelu kõigil neljal aastaajal. „Igal jõeretkel on oma nägu: oma laev ja kipper, oma giid ja teema, nii et kindlasti leiab iga huviline endale sobiva viisi Emajõega sõbraks saada,“ lausub Lass.
Väga populaarsed on jätkuvalt lodjaretked nii kevadel, suvel kui ka sügisel. Lodjakapteni Linda Saare sõnul saab osaleja enne retkele asumist hea ülevaate kogu sisevete laevanduse ajaloost Lodjakojas. „Alustame jõeretki 600 aasta tagusest ajast, mil hansakoge meistrid tulid sisevetele ja hakkasid välja töötama uut laevatüüpi, mis sobiks sõitma madalatel ja teistmoodi tuultega siseveekogudel. Tekkisid lodjad ja Tartust sai tähtis hansalinn ning lotjasid kasutati Emajõel kaubavahetuseks aastasadu,“ räägib Saare. Ta lisab, et lotjade kui kõige vanaaegsemate siinsetel vetel sõitvate laevade järeltulija „Jõmmu“ pakub unikaalset laevasõidu kogemust eri vanuses ja huvidega inimestele.
Kultuuripealinna aasta kevadel on Emajõe Lodjaseltsil plaanis vette lasta ka teine, praegu veel ehitusjärgus olev kahemastiline lodi. Muuseas, Lodjakoja perenaise Liisa-Lota Kaivo sõnutsi on tegemist suurima puust laevaga, mis on pärast II maailmasõda Eestis ehitatud. Uus lodi tuleb „Jõmmust“ kaks korda suurem – 23 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Valmiv puitlaev, hetkel veel nimetu, ei jää Lodjaseltsil kindlasti viimaseks laevaks, sest plaane jagub neil pikemaks. Aga nimekonkurss uuele lodjale sobiva nime leidmiseks on alles tulekul, nii et kes soovib koos Lodjakojaga teha Euroopa kultuuripealinna aastal ajalugu, võib juba hakata nimevariante nuputama!
Ajarännak taliteedel
Hoopis teistmoodi vaade avaneb Emajõe veemaailmale talvel, mil uudistajaid satub sinna keeruliste ilmaolude tõttu haruharva. Siiski leidub entusiaste, kes peavad oluliseks muistsete taliteede ja ammuste liikumistavade uurimist ning tutvustamist. Just sel põhjusel ongi ellu kutsutud ainulaadne festival „Taliteed Emajõe-Suursoos“, mis saab teoks mitme valla koostöös. Luunja ja Kastre valla korraldatav taliteede festival toimub jaanuari lõpus ja veebruari alguses Emajõe-Suursooga piirnevates Luunja, Kastre ja Peipsiääre vallas.
Luunja valla poolt sündmuse korraldust vedav Maarja Ülper ütleb, et Taliteede festival ühendab looduse tundmise ja kultuuriloo, võimaldades minna omalaadsele ajarännakule. „Ilmselt on vähe neid, kes teavad, et Emajõe-Suursoos peidab end kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik,“ kõneleb Ülper. Tema sõnutsi muudab selle paiga eriliseks asjaolu, et Emajõe-Suursoo on Eesti suurim soostik – 130 ruutkilomeetril laiuv inimtühi puutumatu maastikukaitseala, mis suvisel ajal on peaaegu läbimatu, talvel aga läbitav. „Muistsel ajal ühendasid külmunud soos tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid,“ selgitab ta.
Taliteede festival viib erilise looduselamuse otsija külmunud sooteedele tajuma pärand- ja helimaastikke kolmes eri paigas: Varnjas, Ahunapalus ja Emajõe-Suursoo keskuses. Kolme nädala jooksul toimuvad matkad, filmiõhtud, kohtumised ajaloolaste ja kirjanikega, kontserdid ja näituseprogramm. Taliteid saab uudistama minna suuskadega, räätsadega või jalgsi. Mõistagi sõltub kogu sündmus ilmaoludest, nii et tasub jälgida korraldajate infot ja sõlmida aegsasti soodsad kokkulepped ka ilmataadiga.
Matkad kunstimaastikel
Otepää kõrgustiku kaunis loodus on läbi aegade inspireerinud kunstnikke, filmiloojaid, fotograafe. Milliseid kunstiteoseid need maalilised maastikud looma inspireerisid, saab kuulda ja näha erilise matkasarja abil. Otepää Külade Ühenduse lennukas mõte sai sel suvel juba proovimatkadena läbi tehtud ja pakkus kõigile osalejatele väga hea elamuse. Triin Nurmsalu, kes maaliliste maastike matkasarja korraldab, kinnitab: „Osalejad jäid väga rahule ja kõigile meeldis idee töötoaga ühendatud loodusmatkast, mille käigus tehakse kultuuriloolisi peatusi. Eriti meeldejäävaks teeb matka just see, et kõik matkajad saavad ka ise loomingulises mõttes „käe valgeks“ ehk ägedate juhendajate käe all oma loomislusti väljendada.“
Aprillis, augustis ja septembris toimub kokku 12 temaatilist matka Otepää ümbruses: matk fotomaastikel, matk filmimaastikel, matk maalimaastikel. Mis filmide võtteplatsidele rännatakse ja milliste kunstnike jalajälgedes astutakse? „Kõike ei saa ette ära rääkida,“ hoiab Triin Nurmsalu salapära, aga mõne vihje siiski annab. Kes meist ei teaks filme „Suvi“, „Nipernaadi“, „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“ või „Sigade revolutsioon“. Filmimatkal jagub üllatavaid äratundmisi kogu 24 km pikkusele rattadistantsile ja veel töötuppagi, kus igaüks saab matkal tehtud ülesvõtted kokku monteerida. Kunstnikest-suurvaimudest, kes Otepää kandis maalinud, tervitavad aga maalimatkalisi omal nähtamatul moel teiste seas Konrad Mägi, Johannes Uiga, Julius Kruus jpt.
Üks on kindel – Otepää kandi loodus avaneb tänu sellele matkasarjale uuest küljest ning meelitab osalejaid tagasi, et siis juba omal käel neil loomingulistel maastikel edasi seigelda. Ja mine tea, võib-olla avastab mõni endas ka varjatud kunstianded!
Meelterännak mõisaradadel
Sama põnev lavastuslik retk saab teoks Luke mõisapargis, kus sihtasutuse Luke Mõis korraldatud meelterännakust looduses on kutsutud mais ja augustis osa saama nii suured kui ka väikesed loodushuvilised. Proovile pannakse kõik meeled ning rännaku käigus premeeritakse külalisi spetsiaalselt selle retke jaoks valmistatud metsa- ja kultuurihõrgutistega.
Meelterännaku üks eestvedajaid Gaili Kangur nimetab kõige olulisemana just kogemuslikku rada. „Kõrvaklapid peas mööda mõisaparki liikudes saab külastaja kõigi oma meeltega kogeda looduse sees olemise võlu,“ räägib ta. Kavas on kokku kuus lavastuslikku rännakut, mille üksikasjad selguvad muidugi alles kohale minnes, sest muidu kaoks põnevus.
Kultuuriretk järvekallastel
Antsla kandi rahvas avab aga omakandi järvede maagia kahepäevase sündmusega „Avastamata Antsla aarded – järved“, et vormida sealse looduse ja kultuuri kihistused kaasahaaravaks elamuseks. Uhtjärv, Ähijärv ja Boose järv võetakse kohapärimuse ja järvekunsti abil üksipulgi lahti ning pannakse traditsioonilisi käsitöövõtteid kasutades jälle kokku tagasi, võttes appi ka moodsa tehnoloogia ja multimeedia vahendid.
Helen Laidma Antsla vallavalitsusest kinnitab, et augusti lõpus toimuva sündmuse menüüsse kuuluvad ka pärand, kultuur ja kalaroad, kuigi põhirõhk on siiski järvede ökosüsteemil. Eks toidusündmuste valik ongi Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammis täitsa omaette nähtus ja väärib eraldi käsitlemist.
Teatrilabürint kliimapõgenikega
Keskkonnateadliku kultuuripealinnasuve üheks mõtlemapanevamaks kogemuseks võib kujuneda Karlova Teatri ja MTÜ Loodusvõlu koostöös korraldatav dokumentaalne osaluslavastus „Ellujäämiskunstid“. Labürint-teatri vormis toimuv lavastus Kambja vanas koolimajas kutsub publiku kohtuma kliimamuutustest oluliselt mõjutatud inimestega – teisisõnu külalistega meie tulevikust, kes räägivad oma loo. Millest nad räägivad? Näiteks sellest, kuidas üle elada veeuputust, kuidas hoiustada vett kõrbekuumas, kuidas kasvatada toitu ujuval põllul, mida kujutab endast paat-koolimaja jpm.
„Kõlab ehk liiga karmilt, aga see lavastus toimib kui ellujäämiskunstide kool,“ märgib lavastaja Mihkel Kohava. Nii toobki osaluslavastus tema sõnutsi publikuni kliimakriisi otseste tagajärgedega kokku puutunud inimeste vahetud kogemused ja oskused, pannes meid mõtlema, kuhu oleme oma maailmaga teel ja kuidas ees ootavateks muutusteks paremini valmistuda.
Kui teistele kogukonnasündmustele pole mahti jõuda, siis juulikuus Kambjasse võiks, isegi peaks jõudma! Turvalisest tugitoolist kivilinna köetud korteris tunduvad need teemad veel üsna kauged ja võõrad, kuid aeg on end kurssi viia. Tasakaalu leidmine inimkonna tarbimishimu ja ökosüsteemi taluvuspiiri vahel vajab hädasti tähelepanu ning Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmused pakuvadki ühe võimaluse looduse võlud ja valud rohkem fookusesse võtta.
Ellujäämise kunstide taimelava
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovkontseptsioon „Ellujäämise kunstid“ võtab sümboolselt kokku kõik need teadmised, oskused ja kogemused, mis Lõuna-Eestis on veel ühel või teisel moel alles. Paljude lõunaeestlaste jaoks tähendab loodusega kooskõlas elamine omalaadset vaikivat eitust välisele edukultusele ning üleilmastuvale ja tehnokraatlikule maailmale, mis seab meid kõiki järjest jõulisemalt sõltuvusse suurtest süsteemidest, võõrastest väärtustest ja kättesaamatutest ressurssidest.
Loodus kui ellujäämise kunstide taimelava pakub ammendamatut varasalve, toimides ühtlasi allikana ning ka teejuhina kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi lätetega ühenduses olemiseks. Nõnda suunavad ka Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmused külalise Lõuna-Eesti inimestele eluliselt tähtsate väärtuste keskele. Kui tulla külla avatud meelega ja siira huviga, sooviga kuulata ning mõista, võib avaneda nende sündmuste kaudu nii mõnigi varem suletuks jäänud uks: uute kohtumiste, uute arusaamiste juurde. Seeläbi avardub maailm, tekivad uued kontaktid, uued seosed – just see, mida Euroopa kultuuripealinna algatus kõige paremal moel võiks ellu kutsuda nii kohalikus kui ka laiemas vaates.
Niisiis, kultuuripealinn koputab uksele ning Lõuna-Eesti kogukonnasündmused tervitavad külastajaid Eestist, Euroopast ja kaugemalt. Leia endale sobiv sündmus või lausa mitu, tee oma tuleku plaan teoks ning näeme juba varsti!
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm
Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kasvas välja 2013. aastal Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide käima lükatud kollaste akende projektist „Elu kahe maailma piiril“. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi viivad ellu Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning koostööpartneritena löövad kaasa Tartu, Elva, Võru ja Valga linn. Sündmusi toetatakse LEADER-meetmest ning SA Tartu 2024 poolt Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammile eraldatud eelarvest. Kogukonnaprogrammi tegemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool.
Kogukonnasündmused, mis on osaks Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammist: Jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“, Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“, kogukonnalavastus „Leevaku kullakaevur“, „Seto kostipäivä aastaring“, kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit”, Tartumaa teemapäevad „Päritud ellujäämiskunstid“, Rõuge projekt „Sanna!“, ruumiloomekonverents „Loo või loobu!“, „Taliteed Emajõe-Suursoos“, maaliliste maastike jäädvustamise matkasari Otepääl, „Meelterännak looduses“, I Kodavere laalupido, dokumentaalne osaluslavastus „Ellujäämiskunstid“, Seto tantsupidu „Kad´ah kavvõkõ´“, Navi küla kogukonnafestival, roosifestival Kaagjärvel, Peipsi Toidu Tänav 175 km, Kagu-Eesti inspiratsioonifestival „Loovus loob lootust!“, „Avastamata Antsla aarded – järved“, linnaruumilavastus „Läbi linna: Valga+Valka“.
Loe lähemalt: www.visitsouthestonia.com/tartu-2024/
Käesolev materjal valmis projekti "Elu kahe maailma piiril" raames Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi tutvustamiseks meie ajakirja ja Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppide koostöös.
