Gepardid müügiks - räpase äri niiditõmbajad
Neid kuninglikke kaslasi himustavad kaubitsejad, kes müüvad nad rikastele ostjatele. Uurime, kuidas üks kurjategijate võrgustik on gepardikutsikaid Aafrikast välja smugeldanud ja kuidas Somaalimaa selle vastu võitleb.
Kas te tunnete neid loomi?
Prokuröri küsimus käib viie gepardikutsika kohta, kes on surutud kõik koos ühte kandepuuri ja tõstetud sellega kõrgemale, et kaks kohtualust neid oma trellitatud süüpingist näeksid. Ruumi betoonpõrandalt ja -seintelt kajab vastu kutsikate hädakisa, mis meenutab linnu siutsumist.
Üks kahest kohtualusest, Cabdiraxmaan Yusuf Mahdi, keda tuntakse rohkem Cabdi Xayawaanina, heidab kutsikatele pilgu. „Ma pole neid kunagi varem näinud,“ väidab ta.
Hetk vaikust, siis kõneleb teine mees, Maxamed Cali Guuleed: „Nad paistavad ehk veidi pisemad, aga nad on minu kodust.“
Mehed on kohtu all Aafrika Sarvel asuva rahvusvaheliselt tunnustamata autonoomse vabariigi Somaalimaa pealinnas Hargeysas süüdistatuna gepardikutsikate loodusest püüdmises. Kuritegelikud võrgustikud on teinud Aafrika Sarvest gepardite salakaubanduse keskuse, ja nüüd on Somaalimaa need võrgustikud käsile võtnud.
Kohtuasi sai alguse 2020. aasta oktoobris, kui politsei käivitas ühe vihje peale operatsiooni, mis viis kümne kutsika avastamiseni Guuleedi kodust ning Guuleedi ja Cabdi Xayawaani vahistamiseni. See oli Somaalimaal nelja kuu jooksul kuues gepardite konfiskeerimine.
Guuleed nihkub trellidele lähemale ja pöördub kohtuniku poole. Ta ütleb, et hoolitses kutsikate eest oma uue sõbra Cabdi Xayawaani palvel, kellega ta oli mõni kuu varem tutvunud. Sõber küsis, kas ta võib ühed asjad ajutiselt Guuleedi juurde hoiule tuua, ja Guuleed oli nõus.
Need „asjad“ osutusid geparditeks. Cabdi Xayawaan peatus oma hõbedase maasturiga Guuleedi maja juures, kutsikad kootud kilekottidega tagaistmel, ja andis talle paarsada dollarit neile kitseliha ja -piima ostmiseks. Guuleed raiub, et tema ei teadnud, et gepardikutsikaid pidada on ebaseaduslik.
„Ma võtsin teda lahkesti vastu. Ta oli sõber,“ ütleb Guuleed. „Cabdi Xayawaan mässis mu sellesse. Mul on 18 last ja neli naist.“ Guuleed anub teist võimalust.
Guuleedi selja taga pingil istuv Cabdi Xayawaan ei reageeri. Tal on kolm varasemat süüdimõistmist geparditega seotud kuritegudes ja Somaalimaa suuurima gepardismugeldaja maine. Tema hüüdnimi Cabdi Xayawaan (mis hääldub nagu Abdi Haivaan – c-d somaali keeles ei hääldata ja x hääldub h-na) tähendab „Cabdi Loom“. Kui ta püsti tõuseb, et asja omalt poolt selgitada, kõneleb ta rahuliku ükskõiksusega.
Jah, olen gepardite smugeldamise pärast vangis olnud, aga enam ma sellega ei tegele, teatab ta. Need kutsikad olid Cuuleedi omad. „Selgeid tõendeid ju pole, et mina olin asjaga seotud.“
Kohtunikku ei paista see veenvat.
Gepard on jäämas üha haruldasemaks, hiljutiste hinnangute järgi elab looduses alla 7000 täiskasvanud gepardi, neist enamik Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Rahvusvaheline kaubitsemine geparditega on olnud 1975. aastast saadik keelatud. Ometi pakuti aastatel 2010–2019 maailmas ebaseaduslikult müügiks või müüdi üle 3600 elusa gepardi, ja konfiskeeriti neist vaid kümme protsenti, ütleb Colorado Osariigiülikooli teadlane Patricia Tricorache, kes on gepardikaubandust 15 aastat jälginud. Somaalimaal on gepardite loodusest püüdmine olnud keelatud 1969. aastast.
Gepardi säilimist ohustab eelkõige elupaigakadu ja gepardite tapmine kättemaksuks kariloomade murdmise eest, aga olukorrale lisab veelgi tõsidust illegaalne kutsikakaubandus. Imetavat ema jälitatakse pesani ja pojad, kes sageli on alles emapiimatoidul ja emast sõltuvad, püütakse ema jahil olles kinni. Kaubitsejad viivad pojad jalgsi, kaameli seljas ja autoga Aafrika Sarve rannikule ning sealt paadiga üle kitsa Adeni lahe Jeemenisse. Teekond on 350 või enamgi kilomeetri pikk ja võib võtta mitu nädalat. Ellu jäänud kutsikad müüakse Saudi Araabiasse, Araabia Ühendemiraatidesse, Kuveiti ja teistesse Pärsia lahe riikidesse lemmikloomadeks.
Somaalimaa arvatakse olevat gepardiäri keskus, sest sealt on lihtne käia Etioopias ja Keenias gepardite järel, riigil on 750 kilomeetrit rannajoont ning Jeemen jääb lähedale. Üle Adeni lahe on aastatuhandeid veetud kõikvõimalikke kaupu, nii seaduslikke kui ka keelatuid. Praegu smugeldatakse Aafrika Sarvelt välja gepardipoegi, vääriskive, inimesi ja veel üht-teist ning sisse tuuakse püsse, lõhkeaineid ja laskemoona.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta septembrikuu numbrist.
