Suitsusaunakombestiku jäädvustamine peitis endas fotograaf Andres Treiali sõnul nii tehnilisi kui ka loomingulisi katsumusi, sest suitsusaun kui pime ja kuum koht on väga ekstreemne pildistamiskeskkond. Pildil vana kombe kohaselt ühes rütmis vihtlemas kolm põlvkonda. Vihtlemine ravib ning tervendab keha ja meelt.   Foto: Andres Treial

Suitsusauna vägi ehk esivanemate tarkus

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluv Vana-Võromaa suitsusaunakombestik ühendab põlvkondi.

Suitsusaun, mis on aastasadu olnud maainimese eluringiga vahetult seotud püha paik, taasühendab Lõuna-Eestis põlvkondi.

Esivanemate vaimne pärand köidab üha rohkem inimesi, kes praeguses globaliseeruvas maailmas oma juuri otsivad. Kuidas leida niidiotsi oma rahvakillu olemuse ja põliste väärtuste juurde, mida on sajandeid edasi antud suulise pärimusena? Lõuna-Eestis avab selleks ühe võimaluse Vana-Võromaa suitsusaunakombestik, mida fotograaf Andres Treial mitme aasta jooksul saunast sauna käies jäädvustas.

Lõuna-Eestis on hinnangute kohaselt kuni 3000 kasutuses olevat suitsusauna, nii vanemaid kui ka hiljuti ehitatuid. Elukogenumad kogukonna liikmed oskavad noorematele nõu anda, kuidas suitsusauna ehitada, kütta, kasutada. Suitsusauna on meie esivanemad pidanud pühaks paigaks, sest see oli seotud kogu inimese elukaarega: lapsetegemisest ja sünnist kuni kõigi eluliselt tähtsate toimingute pühitsemise ning lõpuks siit ilmast lahkumiseni.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Traditsiooniliselt rajati suitsusaun talus kindla koha peale ja seda peeti väravaks, n-ö portaaliks selle ja teise ilma vahel. Saunas suheldi esivanematega ja küsiti neilt juhatust. Rituaalne vihtlemine pühitses olulisi ettevõtmisi, lõpetas ühe eluperioodi ja alustas järgmist. Igal paikkonnal, igal perel kujunesid välja oma saunarituaalid, leilivõtmine jagunes aga paljudes kohtades kolme ossa: puhastumine, ravitsemine ja tänulikkuse väljendamine.

Vana-Võromaal siiani elavana säilinud suitsusaunakombestik, mis kanti 2014. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, viitab kultuurile, mis oli ligi 3000–4000 aastat tagasi omane kogu põhjapoolkera parasvöötme rahvastele. Suitsusaun usuti olevat puhastava toimega nii kehale kui ka hingele, lisaks leidis see igapäevast kasutust muul otstarbel, näiteks liha suitsutamiseks. Neid ülesandeid täidab suitsusaun Lõuna-Eestis endiselt, taasühendades põlvkondi.

Tekst: Erkki Peetsalu

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta juulikuu numbrist.

Lõuna-Eestis rajatakse suitsusaunasid traditsiooniliselt palkehitisena, kuid leidub ka üksikuid maakivist saunu, samuti koobassaunu. Neil piltidel on tabatud hetked 2019. aastast, mil traditsioonilist ehituskunsti edendava MTÜ Vanaajamaja ehitusmeistrid võtsid ette algusest lõpuni käsitööriistadega valmiva suitsusauna ehitamise Põlvamaale Mustajõe kõrtsi juurde.   Foto: Andres Treial
Saunameistrid olid Andres Uus, Ahti Puksa, Mikk Mustmaa, Germain Joyet ja Margus Palolill.  Foto: Andres Treial
Katuselaastud valmistas Karilatsis meister Jüri Metsalu.  Foto: Andres Treial
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960