Hiina tsivilisatsiooni uus koidik
Suure püramiidlinna varemed, mida peeti ekslikult Hiina müüri osaks, on palju vanemad. See kindlusriik õitses 500 aastat varem ja asus kaugemal põhjas kui „Hiina tsivilisatsiooni häll“.
NEED KIVID HOIDSID OMA saladusi kiivalt. Hiina Lössiplatoo tolmustel küngastel elavad inimesed arvasid aastakümneid, et nende kodukandi pudenevad kivimüürid on Suure Hiina müüri osa. See tundus loogiline. Läbi selle kuiva piirkonna, Huang He ehk Kollase jõe kõige põhjapoolsema looke sisse jääva ala, vonklevad tõepoolest iidse müüri jäänused, mis märgivad enam kui 2000 aasta taguse Hiina impeeriumi piiri. Üks detail oli aga veidralt paigast ära: kohalikud ja seejärel ka rüüstajad hakkasid kivirusust leidma jadeiiditükke, millest mõned olid voolitud kettaks või noateraks või valitsuskepiks. Jadeiiti selles piirkonnas looduslikult ei leidu, lähim leiukoht jääb ligi 1600 kilomeetri kaugusele, ja Suurelt Hiina müürilt polnud seda kunagi leitud. Miks ilmus seda nii palju välja selles viljatus piirkonnas, Ordose kõrbe külje all?
Kui Hiina arheoloogid tulid mõne aasta eest seda mõistatust uurima, hakkasid nad välja kaevama midagi imepärast ja saladuslikku. Need kivid ei olnud Suure Hiina müüri osa, vaid vägeva kindluslinna varemed. Siiani kestvatel kaevamistel on välja tulnud üle 9,5 kilomeetri kaitsemüüre, mis ümbritsevad 70 meetri kõrgust püramiidi ja varjupaika, kust on leitud seinamaale, jadeiidist artefakte – ja võikaid tõendeid inimohverdustest.
Selleks ajaks, kui väljakaevamised koroonaviiruse pandeemia tõttu katkestati, olid arheoloogid leidnud 70 imelist kivireljeefi – madude, koletiste ja poolinimeste kujutisi, mis meenutavad Hiina pronksiaegset ikonograafiat. Mis veelgi üllatavam, süsinikdateerimisega tehti kindlaks, et osa Shimaost, nagu seda paika nimetatakse (algne nimi pole teada), rajati 4300 aastat tagasi ehk ligi 2000 aastat varem kui Hiina müüri vanim lõik – ja 500 aastat enne Hiina tsivilisatsiooni tekkimist sadu kilomeetreid lõuna pool Hiina kesktasandikul. Shimao õitses selles näiliselt kõrvalises piirkonnas ligi 500 aastat, umbes 2300. aastast e.m.a 1800. aastani e.m.a. Siis jäeti see äkki ja mõistatuslikult maha.
Mitte ükski Hiina arheoloogiale juhtlõngu andnud vanadest tekstidest Hiina tsivilisatsiooni hälliks peetud paigast nii kaugele põhja jäävat muistset linna ei maini, ammugi veel nii suurt, nii keerukat ja teiste kultuuridega nii tihedates sidemetes olnut. 400 hektari suurune Shimao on nüüd Hiina suurim teadaolev noorema kiviaja asula. Seal loodi kunsti ja kasutati tehnoloogiaid, mis pärinesid põhja poolt steppidest ja mõjutasid hiljem Hiina dünastiaid.
Shimao koos selle ümbruses ja rannikualadel teistest eelajaloolistest asulapaikadest hiljuti päevavalgele tulnud leidudega sunnib ajaloolasi Hiina tsivilisatsiooni tekkelugu ümber mõtlema, laiendama oma arusaamu Hiina kõige varajasemate kultuuride asukohtadest ja välismõjudest. „Shimao on üks selle sajandi tähtsamaid arheoloogilisi avastusi,“ ütleb Shaanxi Arheoloogiaakadeemia direktor Sun Zhouyong, kes Shimao väljakaevamisi juhib.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta veebruarikuu numbrist.
