Erkki Peetsalu: Käi kuu peale!
Möll Toompeal ja mäsu Kapitooliumis vajutasid aastaalguse uudistelumme kõige sügavamd jäljed. Rääkimata lumest endast, mis koroonavangistusse valgust ja rõõmu tõi. Mitmes maanurgas podiseb aga edasi metsasõja katel, vaktsineerimise eesliinil hakkab kujunema pooldajate ja skeptikute vastasseis, tants riigipiruka ja mõjuvõimuga kauplemise ümber teeb uusi piruette. Pühvli aasta härjavanker läks veerema.
Kui seintel on silmad ja kõrvad, teab keegi kusagil, kui mitu korda saadeti jaanuari kirgede tormis üksteist kuu peale seadusemäe tagatubades. Abielusisesed arutelud teemal kes-kellega-käib kipuvad alati üle keema. Kui palju on aga neid, kes Kuu peal käimise lausa oma elueesmärgiks võtavad, ei tea me enne kui aeg küps. Kuid just seda, et aeg on küps, märgib alanud aasta seni kõige kaalukama tulevikuga sündmus Eestis: jõudsime kosmosetööstuse tippliigasse!
Tudengisatelliidi projektist ESTCube-1 välja kasvanud kosmosetehnoloogiafirma Crystalspace tegi ajalugu. Pika arendustöö ja keerukate läbirääkimiste tulemusena sai firma tellimuse stereokaamerate ehitamiseks NASA juhitud Artemise programmi jaoks. NASA eesmärk on viia inimesed pärast pool sajandit kestnud vaheaega 2024. aastaks uuesti Kuule ja eestlastelt tellitud kaamerad saavad osaks nimeka kosmosetööstusettevõtte Maxar Technologies robotkäest, mis hakkab võtma pinnaseproove Kuul.
Ükskõik kui teostamatuna võib mõni idee kõrvalseisjatele paista või ükskõik milliseid takistusi teostaja teele satub – kui sisemine suund on paigas, viib tugev töö, vääramatu tahe ja hea õnn sihile.
Noorte inseneride ettevõte Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumiga ja ettevõttega Krakul, kes on ühiselt panustanud varasemate kaameramudelite arendamisse. Lisaks on kaameraprojekti teostusse kaasatud veel neli siinset firmat. Tegemist on seejuures esimese Eestis välja töötatud tehnoloogilise terviklahendusega, mis jõuab Kuule. Ennekõike on see märk meie ambitsioonikatest ja erakordselt pühendunud noortest – Eesti uuest inseneride põlvkonnast, kelle lennukaid eesmärke ei piira isegi taevas.
Võtame kasvõi Crystalspace’i ühe asutaja Jaan Viru. Tartu Ülikoolis füüsikat ja arvutitehnikat õppinud Jaan teadis juba väiksena, mida ta oma elus teha tahab. Gümnaasiumi ajal, kui ütles, et soovib töötada NASA heaks, soovitas õpetaja jääda realistlikuks. Hea, et Jaan ei võtnud seda soovitust kuulda. Ükskõik kui teostamatuna võib mõni idee kõrvalseisjatele paista või ükskõik milliseid takistusi teostaja teele satub – kui sisemine suund on paigas, viib tugev töö, vääramatu tahe ja hea õnn sihile.
Nii ongi Jaan koos sõprade ja mõttekaaslaste tiimiga viimas Eesti lippu maailma kosmosetööstuse tippu. Just sel moel nagu nad lennutasid kosmosesse tudengisatelliidi, mis tegi Eestist kosmoseriigi, saab sammhaaval liikuda oma unistuste poole ka miljardiliste eelarvetega kosmosetööstuse valdkonnas. Isegi kui esimene tellimus on väike, algab sellest järgmine – täpselt nagu tudengite kosmoseprojekt, mis paistis paljudele alguses lihtsalt mänguna, avas tegelikult uusi horisonte. Enam ei saa öelda, et Eestil on jalg kosmosetööstuse ukse vahel: nüüd sai uks avatud.
Küll me sellest uuest inseneride põlvkonnast veel kuuleme. Ja meie – ülejäänud – võime samuti öelda, et eestimaalastena oleme osalised põnevast NASA missioonist luua Kuule inimasustus.
Aga riigijuhtide võimumängud ja muu kirbutsirkus? Ah, käi kuu peale!
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
