Erkki Peetsalu: Anname loodusele isiku õigused
Selles numbris teeme juttu Uus-Meremaa põlisrahvast maooridest, kelle pühale jõele Whanganuile on seadusega antud juriidiliselt kõik isiku õigused, volitused ja kohustused. Mida ütleb teema kohta Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve.
Miks on loodusele isiku õiguste andmine oluline?
Vastus sõltub vastaja tõekspidamistest. Domineerib vaatepunkt, et see võiks aidata lahendada suuri keskkonnakriise, tuues kaasa muutuse loodusesse suhtumises.
Kas peale maooride on kusagil maailmas veel põlisrahvaid või organisatsioone, kes on saavutanud midagi sarnast?
Loodusele õiguste andmise juhtumeid seadustes või kohtuasjades on olnud maailmas üle saja ja neid tuleb järjest juurde. Täpne arv sõltub sellest, mida pidada loodusele õiguste andmiseks. Suurem osa juhtumitest on seotud põlisrahvaste ja nende usunditega. Üks silmapaistvaimaid näiteid on looduse, Pacha Mama, tunnustamine õigussubjektina Ecuadori põhiseaduses 2008. aastal. Indias tunnistas kohus 2017. aastal õigussubjektideks pühad jõed Yamuna ja Gangese. USA-s on paljudel USA põlisrahvastel õigus teatud küsimusi oma õigusega reguleerida ja seetõttu on juhtumeid üsna palju. Üks omapärasemaid on 2019. aastal Ojibwe rahva poolt taimeliigi, nende keeles Manoomin, tunnustamine õigussubjektina.
Milline on Eesti keskkonnaõiguse kontekst, kas siinne õigusruum võimaldab mõnele loodusobjektile õigusliku staatuse anda?
Kehtiv õigus sellist tunnustamist ei võimalda, mis ei tähenda, et vastav seaduste muutmine oleks välistatud. Põhimõttelist probleemi ei tohiks olla n-ö tehnilises tunnustamises, mille kohaselt näiteks Lahemaa rahvuspark või Võrtsjärv tunnistataks juriidiliseks isikuks, et niimoodi keskkonda inimese tarbeks tõhusamalt kaitsta. Moraalsetel või religioossetel põhjustel keskkonna või selle osa õigussubjektiks tunnistamine eeldaks laia avalikku diskussiooni ja võib-olla ka põhiseaduse muutmist.
Mida peate keskkonnaõiguse ekspertidena ise loodusliku mitmekesisuse hoidmisel ja tagamisel kõige olulisemaks?
Läbivat muutust mõtlemises ja käitumises. Tegelikku mõistmist, et inimene sõltub täielikult keskkonnast ning pikas perspektiivis püsimajäämiseks tuleb elada planeedi võimaluste piires. Valmidust teha koostööd. Igapäevases praktikas soovime, et peetaks kinni kasvõi neist lubadustest, mis on antud: näiteks panustataks päriselt kliimaneutraalsusesse ega rajataks uut kallist põlevkiviõli rafineerimistehast, et „rahvusliku rikkuse“ kasvatamise sildi all lühiajalist omakasu taga ajada.
Kas loodusele isiku õiguste andmine on inimeste teadlikkuse suurendamiseks tõhus viis?
Selline lootus on paljudel. Raske öelda, kui tõhus see oleks, sest mõnisada näidet on maailma mastaabis köömes. Me ei tea praktikast näidet, mis oleks toonud kaasa suure läbimurde ja mida saaks eeskujuna üldiselt rakendada. Kahjuks teame juhtumeid, kus tunnustamine on jäänud sõnadesse ja tegelik olukord on läinud halvemaks.
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
