Erkki Peetsalu: Vormelirajalt rallikrossile
Selle ajakirjanumbriga alustab National Geographic Eesti oma kümnendat ilmumisaastat. Aeg lendab. Eesti oli siinse NG-ralli alguse hetkel 33. riik, kus hakkas ilmuma National Geographicu rahvusvaheline ajakiri kohalikus keeles. Praeguseks oleme välja andnud 109 igakuist numbrit, 16 eriväljaannet (koos täiendatud trükkidega) ja kolm ristsõnaväljaannet. Meie põhinumbri püsilugejate arv ulatub 54 000 inimeseni. See on hea näitaja, arvestades ajakirja spetsiifikat.
Faktidele tuginev käsitlus maailmas toimuvate protsesside lahtimõtestamiseks jõuab igal kuul Eesti lugejani sisukana ja tõrgeteta. Lisaks kvaliteetse sisu pakkumisele oma auditooriumile oleme saanud kaasa aidata siinsete autorite sisuloome jõudmisele teiste maade lugejateni. Värskeim näide on meie ajakirjas mullu detsembris ilmunud Randel Kreitsbergi haibeebide loo avaldamine National Geographicu Põhjamaade väljaannetes sel sügisel.
Kvaliteetse sisuloome kõrval oleme korraldanud NG fotonäituseid ja osalenud muudes koostööalgatustes. Neist kõige pikaajalisemana jätkub Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppidega koos ellu viidav projekt „Elu kahe maailma piiril“. Koroona-aastal hoogustus siseturism sedavõrd, et paljude eestimaalaste rännukirg leiab veel hilissügiselgi väljundi NG kollaste akende teekonna kultuuri- ja innovatsioonimarsruudil Lõuna-Eestis. Maastikule paigaldatud NG kollane raam, otsekui maamärk, aitab esile tõsta konkreetse paiga eripära ja tervikuna kogu piirkonna väärtusi. Lõunaeestlaste vaadet elule vahendab ka selles numbris ilmuv kohalik lugu „Puhas rõõm – Lõuna-Eesti rikkus“, mida illustreerivad ettevõtlike inimeste portreefotod.
Rallikross meediamaastikul jätkub. Veel pole selge, kes teeb pikima hüppe või kes keerab end katusele. Meie usume teadliku meediatarbimise levikusse ja oleme kindlad, et pikima hüppe teevad kvaliteetsisu pakkuvad väljaanded.
Enamikule meist on puhast rõõmu jagunud tänavu siiski vähem kui väljakutseid. Ootamatused raputavad tööd ja isiklikku elu, ühiskondlikku ja globaalset mänguväljakut. Ajakirjandusmaastik muutus samuti sisuliselt üleöö: varasemast sileda asfaltkattega vormelirajast sai korraga kruusane ja rehve lõhkuv, ohtlike trampliinide ning järskude kurvidega rallikross. Kes meediamajadest oleks veel päev enne kevadise koroonaralli algust osanud arvata, et järgmisel hommikul peab siledate asfaldirehvidega vormeliga mudasele rallirajale minema. „Nii ei saa ju rallit sõita,“ võiks selle peale meenutada Peeter Oja ütlust Kreisiraadio legendaarsest sketšist.
Aga rallikross meediamaastikul jätkub. Veel pole selge, kes teeb pikima hüppe või kes keerab end katusele. Meie usume teadliku meediatarbimise levikusse ja oleme kindlad, et pikima hüppe teevad kvaliteetsisu pakkuvad väljaanded. Vähemalt nii pika hüppe, nagu tegid Ott Tänak ja Martin Järveoja Rally Estonial. Muuseas, MM-ralli etapi korraldajana oli Eesti nagu NG-ralligi puhul 33. riik. 33 ongi veidi maagiline arv – toogu see õnne meile kõigile!
Õnne ja vastupidavust läheb kahtlemata vaja, et jätkata elu rallikrossi koroona, majandussurutise ja teiste väljakutsete kiuste. Oma ajakirjaga aitame ikka kaasa lugejate vaatenurga avardamisele, et innustada inimesi hoolima oma koduplaneedist – nii nagu National Geographic on teinud seda juba 1888. aastast.
Head lugemist, kaasamõtlemist ja tegutsemist kestlikuma arengu nimel!
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
