Erkki Peetsalu: Kuidas kaevandada päikest
Inimkond on läbi ajaloo tegelenud kõige erinevamal moel küsimusega, kes või mis on iga päev üle taeva liikuv tulekera ning kuidas tema ilmumist kõige paremini enda hüvanguks ära kasutada. Moodsa aja alkeemikutena üritame täna suhelda mütoloogilise Päikesejumalusega tehnoloogia keeles, küsides oma koduplaneedi üha kasvavale elektrienergia vajadusele lahendust.
Teadmine, et teises kvartalis moodustas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia üle poole Eesti elektritoodangust, tõi keskkonnasõbrale päikese palgele. Taastuvenergia moodustas tänavusel ajaloolisel koroonakevadel lausa 53 protsenti Eesti elektritootmisest, ulatudes 480 gigavatt-tunnini. Taastuvelektri tootmismaht tervikuna kasvas aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti, seejuures päikeseenergia tootmismaht kolm korda. Päikeselisi näitajaid varjutab murepilvena aga fakt, et taastuvatest allikatest toodetud elekter kattis teises kvartalis üksnes 24 protsenti siinsest tarbimisest. 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama vähemalt 30 protsenti kogu Eesti aastasest elektritarbimisest. Kuna taastuvenergiale ülemineku kiiruses on latt niigi üsna madalale jäetud, on meil arenguruumi kõvasti.
Hea peaminister, ära koo mu käpikuisse päikest …, kutsu parem Ida-Virumaa kaevurid maa alt päikese kätte ja aita neil saada läbimõeldud toetusprogrammi abil päikeseenergia väiketootjateks!
Koos Päikesega tohutul kiirusel ümber Linnutee keskme tiireldes ei mõtle me igapäevaselt koduplaneedi kestliku arengu kiirendamisele. Oma tähelepanuga tiirleme ümber olmemurede ja mugavuste ning unustame ära, et see, kuidas ja millistest allikates saadud elektrienergiat me iga päev tarbime, mõjutab otseselt meie kõigi edasist käekäiku siin planeedil Maa.
Võib-olla on Päikesejumal meie energiaküsimusele juba vastanud, aga me pole osanud seda lihtsalt lõpuni lugeda. Koosneb ju tulikuum Päike ise peamiselt vesinikust (ligi ¾ massist), mis võiks ehk anda vihje alkeemikule ühe tõhusa energiaallika kohta. Vesinikuenergia arendamine kogub hoogu, ent kuni see pole jõudnud veel massidesse, peame otsustavalt keskenduma fossiilsete energiaallikate asemel muude taastuvenergialiikide suuremale kasutusele.
Tänavune päikeseparkide rajamise buum näitab, et inimeste mõtteviis muutub, eriti kui toetada üleminekut taastuvenergiale nutikate toetusmeetmetega. Mikro- ja väiketootjaid lisanduks veelgi enam, kui muuta taastuvenergia toetuse saamise tingimusi paindlikumaks. Tark mõte oleks pikendada selle aasta lõppu pandud tähtaega tootmise alustamiseks kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmete puhul. Paljud meist alles ärkavad ja märkavad päikeseparkide rajamise potentsiaali, ent juba tõmbab riik toetusele pidurit. Väikeste energiatootmisüksuste lisandumine suurendaks inimeste toimetulekut ja ise hakkama saamise võimekust just maapiirkonnas, kuid ka linnades. Regionaalpoliitilise abinõuna toetaks see piirkondlikku arengut ja suurendaks ühtlasi riigi energiasõltumatust ning -julgeolekut.
Hea peaminister, ära koo mu käpikuisse päikest …, kutsu parem Ida-Virumaa kaevurid maa alt päikese kätte ja aita neil saada läbimõeldud toetusprogrammi abil päikeseenergia väiketootjateks! Nii annad olulise sõnumi avalikkusele ning aitad lahendada Ida-Eesti majanduslikku ja demograafilist valupunkti, mis varjutab meie üleminekut põlevkivienergialt taastuvenergiale. Rääkimata innustavast eeskujust, mis kõnetaks kõiki igas Eestimaa nurgas.
Ütle, Päikesejumal, kuidas kaevandada päikest.
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja