Erkki Peetsalu: Maksusoodustus ringmajandusele
Selle numbri kaaneteema, ringmajandus, on mõnele juba igapäevane praktika. Mida ütleb asja kohta ringmajanduse pioneer – disainer, ettevõtja ja maailmamuutja Reet Aus, keda on tunnustatud moetööstuse novaatorina.
Kas ringmajandus on lahendus, prügivaba maailm võimalik?
Jah on. Looduses prügi ei ole. Inimene on ainus liik, kes oma tegevusega prügi tekitab. Samas on meil teadmine olemas, kuidas jätkusuutlikult tegutseda. Tuleb ainult juurutada. Selleks on vaja laiapõhjalist kokkulepet ja abistavaid meetmeid.
Millised on praegu peamised takistused säästva arengu teel?
Vesteldes nii akadeemilise taustaga inimeste, ettevõtjate, tööstuse esindajate kui ka poliitika kujundajatega, võib teha ühe järelduse: põhiprobleem on poliitilise kokkuleppe puudumine. Me võime naiivselt arvata, et ettevõtjad muutuvad eetiliseks või tarbijad saavad valgustatuks, aga reaalselt ei muutu midagi enne, kui riigid ühises nägemuses kokku ei lepi ja poliitika kaudu uut majandusmudelit juurutama ei hakka.
Kuidas pöörata maailm tervikuna kestlikule rajale?
Peaksime looma ettevõtlusmaastiku, kus jätkusuutlik ettevõtlus on kasumlikum kui senine ärimudel. Maksusoodustus ringmajanduse ettevõtetele on esimene lihtne samm.
Mida saavad teha moeloojad, rõivatootjad, tarbijad nüüd kohe?
Tarbida ainult jätkusuutlikult toodetud asju. Hierarhia on lihtne: korduskasutus, väärtustav taaskasutus (upcycling), ümbertöötlus (recycling) ja siis tulevad eetiliselt toodetud monomaterjalid. Puuvilla ja naftapõhiseid kiude tuleks vältida, kiirmoele oma raha mitte viia.
Kuhu kogu moetööstus liigub, et vähendada raiskamist ja ületarbimist?
Kõige käegakatsutavam on seesama ringmajandusmudeli juurutamine. Disainiprotsess peab arvestama ringdisaini ideed. Tootmises tuleb juurutada taaskasutus ja ümbertöötlus, samuti muuta materjalid monomaterjalideks, et neid oleks võimalik hiljem ümber töödelda. Meil on see teadmine olemas. Seetõttu ongi nii frustreeriv, et me teame, kuidas seda teha, aga ahnus on piisavalt suur, et isiklikust huvist kaugemale ei nähta.
Milline on sinu missioon moeloojana?
Eesmärk on vähendada disaini abil moetööstuse keskkonnamõju – näidata, et jätkusuutlik tootmine on võimalik. Meie tooted on valmistatud 100% ülejääkmaterjalidest: tootmisjääkidest ja tarbijajärgsest jäätmest. Toodame ainult upcycling ja recycling põhimõttel, seega koristame teiste järelt. Iga meie müüdud toode vähendab selle tööstuse keskkonnamõju. Meie jaoks ongi müük pisut teise tähendusega – iga müük tähendab natuke paremat maailma. Üritame teha kõik, et inimesed seda mõistaksid ja tuleksid sellel missioonil meile appi. Teistmoodi me ringmajanduseni ei jõua.
Mis põhimõtet ise iga päev kasutad, et teadlikult tarbida?
Vaatan hoolega, kellele oma raha annan. See on tavakodaniku suurim võim ja hääl.
Oled sa optimist või pessimist – kas maailmal on veel lootust?
Ma olen realist. Hetkeseisu hinnates ma erilist lootust ei näe. Kui lähima paari aasta jooksul poliitikud oma mugavustsoonist välja ronivad ja liigutama hakkavad, on ehk võimalik ...
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
