Flamingo Bob - ühe kuulsa roosa linnu lugu

Lind põrkab vastu hotelliakent. Looduses ta enam toime ei tuleks ja temast saab armastatud looduskaitsesümbol. See on tema lugu.

Bob sööb hommikueineks kalamarja, supleb isiklikus soolase vee basseinis ja saab üle nädala rannal jalamassaaži. Muinasjutuline elu, kas pole, aga võib öelda, et ta väärib seda: suure osa ajast suhtleb Bob oma kodusaarel Curaçaol koolilastega ja täidab looduskaitse erisaadiku ülesandeid.

Bob, nimelt, on flamingo.

Bob lendas 2016. aastal vastu hotelliakent ja sai peapõrutuse. Loomaarst Odette Doest päästis ta, ja teda oma mittetulunduslikus metsloomade turvakodus Fundashon Dier en Onderwijs Cariben (Kariibi Loomade ja Hariduse Fond) ravides avastas Doest, et Bob on varem olnud kodustatud: ta ei lasknud end inimeste juuresolekust sugugi häirida ja tema jalal oli haavandiline pododermatiit, krooniline jalahaigus, mis on tehistingimustes peetavatel loomadel sage ja mis oleks tal looduses toiduhankimise raskeks teinud.

Sellepärast otsustas Doest pidada teda õppeloomana oma turvakodus, kus elab peale Bobi veel umbes 90 looma, muu hulgas üks karakaara (troopiline pistriklane), eesel, terve kari kasse ja koeri ning kuni oma surmani elasid seal ka kaks ulakat pelikani, kes püüdsid kogu aeg plehku panna. „Ma ei üritagi enam neid kõiki kokku lugeda,“ tunnistab Doest.

Kui Doest hakkas tollal veel nimetut lindu oma fondi iganädalastele käikudele koolidesse ja teistesse kogukonnakeskustesse kaasa võtma, sai lind sel Hollandile kuuluval Kariibi mere saarel otsekohe kuulsaks. Järgnesid esinemised meedias, ja kui ühes raadiointervjuus küsiti Doestilt linnu nime, vastas ta hetkegi mõtlemata: „Bob.“ See nimi jäigi külge.

„Bob on väga populaarne – kõik nõuavad Bobi,“ muigab Doest. Põhjus on selles, et enamik inimesi pole nii elegantset ja erksavärvilist lindu, ja ammugi veel nii sõbralikku, kunagi lähedalt näinud. „Kui Bob hakkab tiibu lehvitama,“ ütleb Doest, „hakkavad lapsed käsi lehvitama, ja täiskasvanud ka. Nad on tema ilust nii vaimustatud.“

Ainult ärge püüdke teha #Bobselfieʼt. „Ta ei ole selfide jaoks,“ ütleb Doest kindlalt. „Bob on mul selleks, et inimesed mõtleksid loodusele ja keskkonnale ning sellele, kudas väikeselgi harjumuste muutusel võib olla loodusele suur mõju.“

See võib tähendada plastpudelite asemel korduskasutatava tassi valimist või sünnipäevapeol õhupallidest loobumist või rannalt prügi üles korjamist – Doesti sõnul võtavad lapsed seda kõike väga tõsiselt, sest on Bobist nii lummatud.

„Bob aitab tal jutustada suuremat lugu,“ ütleb Hollandis elav fotograaf ja Odette’i onupoeg Jasper Doest, kes on linnu seiklusi kolm aastat jäädvustanud. „Bob üksi oleks lihtsalt üks flamingo, ja ilma Bobita ei oleks Odette’il seda sümbollooma, kelle abiga ta saab oma haridustööks vajalikku tähelepanu.“

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta veebruarikuu numbrist.