Koht, kus kalade aeg on peatunud

Ühe Louisiana bioloogi hiigelsuur – ja tontlik – kalakollektsioon näitab, kuidas inimene on tõuganud mõned liigid väljasuremiseni.

See on õudusfilmi režissööri unistuste looduslookollektsioon. Selle leiab, kui sõita New Orleansist umbes 15 kilomeetrit kagusse, Mississippi jõe ühe käänaku juures asuvale maatükile, mis on osalt soo ja osalt mets ja kuhu viivat pinnasteed hüütakse Metssea teeks. Vasakule jäävas rägastikus elavad alligaatorid ja kilplõugmaod. Paremal seisab lõhkeainepunker number A3, mille küljed on plahvatuseohu vastu tugevasti pinnasega kindlustatud ning mille laadimisdoki on ajahammas praguliseks närinud ja viltu vajutanud.

Niisuguseid punkreid on sellel umbes 160-hektarisel maavaldusel 26 ja enamik neist on mahajäetud. Teise maailmasõja ajal peatusid siin USA mereväe laevad, et võtta enne merele minekut peale suurtükimürske. Hiljem treenis Luure Keskagentuur siin Kuuba partisane 1961. aasta õnnetuks Sigade lahe dessandiks.

Nüüd kuulub see koht Tulane’i Ülikoolile ja siin käivad enamasti bioloogid, keda tõmbavad siia punkrites A3 ja A15 hoitavad ligi kaheksa miljonit surnud kala. (Ühes teises punkris hoitakse Monroe Louisiana Ülikooli kalakollektsiooni.)

Punkrites ligunevad kalad tihedalt suletud purkide sees alkoholis. Eri suurusega purgid on rivistatud kolme meetri kõrgustele ja 11 meetri pikkustele riiulitele, rida rea järel. Mõned säilikud on võõramaised. Paarkümmend luitstuura on tropis koos 19-liitrises purgis, läbikumavad nokised taeva poole tõstetud, ja näevad välja nagu maavälisel palvekoosolekul osalejad. Põhikollektsiooni 22 reast üheksas on aga karplased, mis enamasti tähendab prügikalu. Õigupoolest ongi kollektsiooni põhitunnuseks liikide tavalisus.

See on maailma suurim kalakollektsioon, aga see tiitel on tärnidega.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta oktoobrikuu numbrist.