Susan Goldberg: Pilk meditsiini tulevikku
AS ÄRIPÄEV | | Telefon: | E-post: Pärnu mnt 105 19094 TALLINN 667 0477 toimetus@nationalgeographic.ee
Äripäev on Eesti Ajalehtede Liidu liige © AS Äripäev 2000-2015
Susan Goldberg: Pilk meditsiini tulevikku
27. detsember 2018, 17:18
Kui palusime kauaaegsel ajakirjanikul Fran Smithil kirjutada sellesse numbrisse meditsiini uutest suundadest, otsustas ta kõigepealt hakata katsejäneseks: ta lasi määrata oma genoomijärjestuse.
Smith ei kõhelnud. Nagu ta mulle ütles, ei ole ta kunagi mõistnud mõnede ärevust analüüside ees, mis annavad teavet selle kohta, mis võib (kuid ei pruugi) nende tervist tulevikus ees oodata. „Teadmatus ei ole turvalisem,“ ütleb ta. „Ja sa võid saada väga olulist infot, et midagi ette võtta.“
Sellal kui teadlased arendavad vahendeid, mida veel kümme aastat tagasi ei osatud ettegi kujutada, tuleb inimestel ja ühiskondadel kriitiliselt mõelda, mida see kaasa võib tuua.
SUSAN GOLDBERG, National Geographic, peatoimetaja
Smith soovis ise kogeda seda, mida on hakatud nimetama täppismeditsiiniks. „Erinevalt meditsiini varasematest mudelitest, mis kippusid patsiente laiade haigusekategooriate kaupa ühte patta panema, „püüab täppismeditsiin kohandada haiguste ennetamist, diagnoosimist ja ravi iga inimese ainuomase biokeemilise ehituse järgi,“ kirjutab Smith. Ja lähikümnenditel võivad sellised edusammud „pöörata meditsiini senise praktika pea peale“.
Stanfordi Ülikoolis, kuhu Smith enda põhjalikuks biokeemiliseks profileerimiseks pöördus, ei alustatud süstlanõelte ega vatitikkudega, vaid geneetikanõustaja küsimustega.
„Kas ma mõistan, et DNA järjestamine võib anda „sekkumist vajavaid“ tulemusi, näiteks näidata BRCA-geeni mutatsioone, mis viitavad rinna- ja munasarjavähi riskile – probleemile, mis, nagu meediast teada, ajendas Angelina Joliet laskma endal ennetavalt mõlemad rinnad eemaldada?“ kirjutab Smith. „Kas ma mõistan, et analüüs võib näidata ka probleeme, mille vastu ma ei saa midagi ette võtta? Kas ma tahan teada saada kõik tulemused?“
Ma ei riku põnevust, aga nagu Smith märgib, tundis ta testi tulemusi oodates üllatusega, kuidas tal kõht ärevusest krampi tõmbus. Kas ta saab teada, et teda võib oodata isaga sarnane saatus – aeglane laskumine dementsusse? Või sarnaneb ta pigem oma emaga, kes elab 94-aastasena ikka veel omapäi, mängib lauamänge ja käib eakate keskuses tantsimas?
Teise üllatusena sai Smith teada, et sama geneetikanõustaja, kes oli teda küsitlenud, polnud ise lasknud oma genoomijärjestust määrata. Ta ei olnud veel otsustanud, kas ta tahab teada.
Sellal kui teadlased arendavad vahendeid, mida veel kümme aastat tagasi ei osatud ettegi kujutada – et me võiksime korrigeerida oma geene, hinnata haiguste riski ja isegi kujundada oma laste biomeditsiinilist tulevikku –, tuleb inimestel ja ühiskondadel kriitiliselt mõelda, mida see kaasa võib tuua. Me usume, et kõige parem on seda teha faktidele ja teadusele tuginedes, nagu on koostatud ka see erinumber.
Aitäh, et loed National Geographicut.
Vaata kõiki uudiseid
$( document ).ready(function() { if($(".article-image-main").height() > $(".article-lead").height() && $(".article-lead").next(".article-side-box").length > 0) { $(".article-lead").addClass("clearfix"); } }); Kui palusime kauaaegsel ajakirjanikul Fran Smithil kirjutada sellesse numbrisse meditsiini uutest suundadest, otsustas ta kõigepealt hakata katsejäneseks: ta lasi määrata oma genoomijärjestuse.
Kui palusime kauaaegsel ajakirjanikul Fran Smithil kirjutada sellesse numbrisse meditsiini uutest suundadest, otsustas ta kõigepealt hakata katsejäneseks: ta lasi määrata oma genoomijärjestuse.
National Geographic Eesti ootab oma lugejatelt küsimusi ja tagasisidet. Saada oma küsimus või arvamus ja võib-olla just Sinu info annab inspiratsiooni mõneks järgmiseks looks. Info saatja võib jääda anonüümseks.
Aitäh kirjutamast! Sõltuvalt teate iseloomust vastame sellele kuni paari tööpäeva jooksul.