Iga keha on kordumatu – täppismeditsiini uudne tööpõld ja murrangulised meetodid meie ravis
Saabumas on tervishoiu uus ajastu. Täppismeditsiin hakkab pidevalt jälgima meie tervist, hindama meie riski haigestuda vähki, südame- ja muudesse haigustesse – ning kavandama meile igaühele individuaalselt kohandatud ravi.
Kaksteist aastat pärast seda, kui Teresa McKeown seljatas 3. staadiumi rinnavähi, tehes läbi karmi keemiaravi ja mõlema rinna eemaldamise, tuli haigus tagasi, endisest agressiivsemana. Seekord keemiaravi ei aidanud. Ta istus päevast päeva elutoas tugitoolis, sest ei jaksanud liikuda. Ta pidas nelja päevikut, oma abikaasale ja kolmele täiskasvanud lapsele, ning kirjutas kogu jõudu kokku võttes sinna oma mõtteid tulevikust, mida ta ei lootnud nendega jagada.
Tema kehakaal alanes 44,5 kiloni, sest soolekasvajad tegid söömise peaaegu võimatuks. McKeown ei ole inimene, kes läheks raevu või paanikasse, aga enne soolesulu eemaldamise lõikust oli üks neid harvi kordi, kui ta tunnistas enda ahastust. Ta mäletab, et ütles oma vanemale tütrele: „Ma palvetan, et kui asjad minu jaoks hästi ei lõpe või kui lõikuse järel tekib komplikatsioone, sureksin ma lihtsalt ruttu ära. Ma ei tea, kui palju rohkem valu ma suudan välja kannatada.“
Meeleheitel ja täis otsustavust, küsis ta oma kirurgilt Jason Sicklickilt, kas too teab mingit katselist ravi, mis võiks talle aega juurde osta. Juhtumisi juhib Sicklick tipptasemel uuringut valdkonnas, mida on hakatud nimetama individualiseeritud ehk täppismeditsiiniks.
See geeniuuringute ja andmeanalüütika arengule tuginev lähenemisviis kätkeb endas vähiravi jaoks murrangulisi võimalusi ja võib pöörata meditsiini senise praktika pea peale. Selle asemel, et patsiendid laiade haigusekategooriate kaupa ühte patta panna, püüab täppismeditsiin kohandada haiguste ennetamist, diagnoosimist ja ravi iga inimese ainuomase biokeemilise ehituse järgi.
McKeown liitus San Diego California Ülikooli Mooresi vähikeskuses käimas oleva täppis-vähiuuringuga I-PREDICT. Sealsed teadlased ei ravi patsiente ühelgi kindlal meetodil, vaid analüüsivad patsiendi vähirakkude DNA-d. Seejärel kammib arvuti spetsiaalsete algoritmide järgi läbi olemasolevad andmed tuhandete geenivariantide, sadade vähiravimite ja miljonite ravimikombinatsioonide kohta, et leida ravi, mis toimib just selliste kõrvalekalletega kasvaja vastu kõige paremini. See võib olla uus immuunravi, tavapärane keemiaravi, hormoonravi või ravimid, mida ei ole konkreetselt vähiravimina heaks kiidetud.
„Põhimõte on väga lihtne,“ ütles Mooresi individualiseeritud vähiravi keskuse onkoloog ja juhataja Razelle Kurzrock. „Sa valid igale patsiendile õiged ravimid tema kasvaja profiili järgi, mitte selle järgi, millises keha osas kasvaja asub või millist tüüpi vähk on sajal teisel inimesel. Kõik käib just selle patsiendi ümber, kes istub minu ees.“
McKeowni kasvajates oli hulgi erinevaid mutatsioone. „Ta on sedasorti patsient, kelle puhul me varem langetasime pea ja tundsime kaasa,“ ütles Kurzrock. Aga nad on ühed parimad kandidaadid, keda ravida uue klassi immuunravimitega, mida nimetatakse immuunkontrollpunkti inhibiitoriteks. Need takistavad kasvaja toodetud valke immuunrakkude külge kinnitumast ja neid inaktiveerimast, taastades immuunsüsteemi võime vähiga võidelda. Rohkem mutatsioone tähendab, et taasaktiveeritud immuunrakkudel on rohkem sihtmärke, mida rünnata ja hävitada.
I-PREDICT valis McKeownile välja kontrollpunkti inhibiitori nivolumab, mis on heaks kiidetud kaugelearenenud melanoomi, neeruvähi ja teatavate kopsuvähi vormide ravimina, aga rinnavähi raviks mitte. Pärast kaht infusiooni jäi kasvajamarkereid tema veres enam kui kolmveerandi võrra vähemaks. Neli kuud hiljem, pärast täiendavaid infusioone, proovid enam vähimarkereid ei näidanud.
Poolteist aastat pärast oma katseravi algust tutvustas 57-aastane McKeown ühel palaval suvepäeval mulle Californias Valley Centeris oma aeda, rohkem kui hektari suurust murude, õitsvate puude ning punaste, valgete, lillade, oranžide ja erkkollaste õitega roosipõõsaste välja, mis mõjus võserikuste kõrbenud küngaste keskel ebatõelisena.
„Ma olen tohutult tänulik,“ ütles ta. „Mulle meeldib kogu see individualiseeritud meditsiini kontseptsioon. Mulle meeldib, et nad uurivad välja, mis mingit mutatsiooni põhjustab ja kuidas seda rünnata, mitte nagu keemiaravis, mis on kogu kehale nii laastav. Jõuaks me selleni ainult veel kiiremini!“
Täppismeditsiin keerab uue lehekülje meditsiini senises praktikas, kus enamasti antakse ühesuguseid soovitusi ja määratakse ravi, mis aitab rohkemaid inimesi kui kahjustab, aga ei pruugi sulle mõjuda. Täppismeditsiin tunnistab, et meil on igaühel erinevad molekulaarsed tunnused ning et neil on meie tervisele erakordselt suur mõju.
Kõikjal maailmas loovad teadlased täppistööriistu, mis olid veel kümne aasta eest kujuteldamatud: ülikiire DNA-järjestuse määramine, koetehnoloogia, rakkude ümberprogrammeerimine, geenide korrigeerimine ja palju muud. Peagi saab tänu neile teadus- ja tehnoloogiauuringutele ennustada sinu riski haigestuda vähki, südamehaigustesse ja lugematutesse teistesse haigustesse aastaid ette. Need avavad ka võimaluse – ahvatleva või kõhedust tekitava, kuidas võtta – kohendada embrüote geene ja kõrvaldada pärilikke haigusi.
Lähemas tulevikus näitab see uurimistöö teed kõige tõrksamate vähivormide individualiseeritud ravini.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti jaanuarinumbrist.
