Jeemen tervishoiukriisi lõksus
Kodusõja tõttu hävinud Jeemeni arstiabisüsteem jätab kodanikud vägivalla ja haiguste küüsi.
Kell 9.30 toodi haiglasse noor naine. Kakskümmend minutit varem oli ta Jeemeni edelaosas asuva iidse Ta‘izzi linna äärerajoonis pesu kuivama riputanud, kui hoovi kukkus pomm. Tema sugulane, üleni verine, nuttis, kui naine arstide juhtimisel kiiresti traumatuppa toimetati.
„Mõlemad jalad?“ küsis ta, kui arstid välja tulid ja selgitasid, kust nad amputeerima peavad. Üks jalg oli puruks, teisest turritas välja luu. Arstid kinnitasid, et jah, mõlemad. Naine pandi kiirabiautosse ja viidi teise haiglasse. Järgnes vaikus. Õed puhastasid põrandat verest ja ootasid järgmist patsienti.
Sel ööl kirjutas haiglastseeni tunnistajaks olnud Itaalia fotograaf Matteo Bastianelli elu kohta Ta‘izzispärast kolme aastat kestnud piiramist: „Arstid ootavad, lennukite mürin kõrvus ja tolm silmades, elades hirmus, et iga hetk võib juhtuda midagi kohutavat ja parandamatut.“
Jeemen, mida roomlased nimetasid Arabia Felix’iks ehk Õnnelikuks Araabiaks, oli kunagi vürtside ja lõhnaainetega kaubitsev jõukas strateegiline sadam Punase mere suudmes. Praegu on see maailma üks vaesemaid riike. 1990. aastani oli Põhja- ja Lõuna-Jeemenis eraldi valitsus ning selline jagunemine tekitab endiselt pingeid. 2014. aasta lõpus vallutasid separatistlikud Houthi mässulised riigipöördekatse käigus pealinna Sanaa. Piirkondlikke rahutusi kartev Saudi Araabia sekkus president Abdrabbuh Mansour Hadi endise valitsuse nimel. USA, Suurbritannia ning kümmekonna araabia riigi toetusel alustas Saudi Araabia juhitud koalitsioon õhurünnakuid, et aidata Jeemeni valitsusel hoida suurt osa riigist enda kontrolli all.
Kolm aastat kestnud võitluse tagajärjed on kohutavad: 29 miljoni elanikuga riigis vajab ÜRO andmetel humanitaarabi 22 miljonit jeemenlast. Kaks miljonit inimest on ümber asustatud. Vähemalt 10 000 on surnud. Olukorras, kus majandus ja tervishoiusüsteem on rusudes, teevad jeemenlased arstiabi saamiseks meeleheitlikke otsuseid. Osa võtavad ette ohtliku reisi läbi riigi humanitaarabirühmituste hallatavatesse haiglatesse, teised kulutavad oma säästud erakliinikutes. Rohkem kui pooled Jeemeni haiglatest on suletud või töötavad vaid osaliselt ning vahel peavad haiglajuhid valima, kas osta meditsiinitarbeid või generaatoritele bensiini. Nakkushaigused, nagu koolera ja difteeria, levivad pidurdamatult, kuna puudu on puhtast veest ja muudest esmavajalikest kommunaalteenustest.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti augustinumbrist.
