Geeniuse teekond: Picasso dekonstruktsioon

Picasso, kelle kataloogitud tööde arv ulatub üle 28 000, töötas aplalt, leiutades endale alatasa uusi stiile, luues tuhandeid skulptuure, joonistusi, oforte, keraamilisi esemeid ja maale.

Pisikese poisina tänavatolmusse piltide visandamisest kuni oma viimaste tundideni, mis jõudsid kätte 91-aastaselt, pühendus Pablo Picasso enda sügavalt isiklikus kunstis täiuse taotlemisele. Teda peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks kunstnikuks, tema loomingut uuritakse ja mõtestatakse lahti siiani ning ülistatakse erilise loovuse pärast. Tema ainestik ja stiil, milleks ta sai inspiratsiooni oma rohketelt armukestelt ja kunstnikest kolleegidelt, muutusid pidevalt.

Picasso sai inspiratsiooni mütoloogiast, sõjast, teda ümbritsenud inimestest, isegi, nagu ta kuulutas, ämblikuvõrkudest. Tulemuseks on kümned tuhanded teosed, mille teemade valik paistab olevat lõputu. Ent paljud teda paelunud teemad, näiteks surm ja seksuaalsus, ilmuvad tema teostes aastakümnete jooksul üha uuesti.

Picasso portreed on sageli naistest. Kunstnikul oli kuulus komme maalida portreteeritavate näole või kehale iseenda tunnusjooni, tehes oma portreedest ühtlasi autoportreed. Tema portreid on seostatud maskiga, mis paljastab või varjab mitte ainult portreteeritut, vaid ka vaatajat.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti mainumbrist.