"Inimesed on loodud nagu nad on"
11-aastastele erimunakaksikutele Marciale ja Milliele pole nende erinev välimus kunagi olnud probleem.
Kui Amanda Wanklin ja Michael Biggs armusid, ei hoolinud nad karvavõrdki raskustest, mis võisid neid eri nahavärviga paarina ees oodata. „Tähtsam oli meie ühine soov,“ ütleb Amanda.
Nad asusid elama Inglismaale Birminghami, täis perekonna loomise õhinat. 2006. aasta 3. juulil sünnitas Amanda erimunakaksikutest tüdrukud. Rõõmujoovastuses vanemad panid tütardele põimuvad nimed: ühest sai Millie Marcia Madge Biggs ja teisest Marcia Millie Madge Biggs.
Pisikesest peale olid tüdrukud sarnaste näojoontega, aga värvitoonidelt väga erinevad. Marcial olid šatäänid juuksed ja hele nahk nagu inglannast emal, Milliel aga mustad juuksed ja pruun nahk nagu isal, kes on Jamaica päritolu. „Me ei muretsenud selle pärast üldse, lihtsalt võtsime omaks,“ ütleb Michael.
„Kui nad olid alles sündinud ja ma nendega õues kärutasin, juhtus tihtilugu, et inimesed vaatasid mind, vaatasid üht tütart, siis vaatasid teist, ja siis küsiti minult: „Kas nad on kaksikud?“,“ meenutab Amanda.
„Jah.“
„Aga üks on valge ja teine must!“
„Jah, see on geenidest.“
Inimesed, kes tüdrukute kohta midagi ütlesid, polnud Amanda sõnul avalikult vaenulikud ega arvustavad, vaid lihtsalt uudishimulikud. „Ja pikapeale hakati nägema lihtsalt nende ilu.“
Kaksikud teavad, mis on rassism. „Rassism on see, kui keegi hindab sind su värvi järgi, mitte sinu enda järgi,“ ütleb Millie. Marcia kirjeldab, et rassism on „halb, sest see võib inimestele haiget teha“. Kumbki pole enda sõnul tajunud, et inimesed oleksid nende vastandlikku välimust ära märkides rassistlikud.
Koduhooldajana töötav Amanda nimetab Milliet ja Marciat oma imeks, mida juhtub ühel korral miljonist. Ent tegelikult polegi nii haruldane, et eri nahavärviga vanematel sünnivad erimunakaksikud, kellest kumbki sarnaneb ühe vanemaga rohkem kui teisega, ütleb statistilise geneetika järeldoktorant Alicia Martin USA Broadi Instituudist. Tõenäosus on Martini sõnul iga paari puhul erinev, olenedes nende geenidest.
Erimunakaksikuid sünnib umbes kord saja sünni kohta. „Kui eri nahavärviga paaril sünnivad erimunakaksikud, sõltuvad lastes avalduvad tunnused paljudest muutujatest. „Muu hulgas sellest, kust on pärit vanemate esivanemad, ja pigmentatsiooni keerulisest geneetikast,“ selgitab Martin. „Pealegi teeb nahavärvi geneetika uurimise veel keerulisemaks seniste uuringute kallutatus, mille pärast me teame heledat nahka määravatest geenidest rohkem kui tumedama naha omadest.“
Martin märgib, et nahavärv ei ole binaarne tunnus, millel on vaid kaks varianti. „See on kvantitatiivne tunnus, ja igaühel on selles spektris mingi väärtus.“
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti aprillinumbrist.
