Kõrbepealinna Dubai hulljulge eesmärk
Kümme aastat tagasi kuulus emiraadi pealinna ökoloogiline jalajälg maailma suurimate hulka. Dubai tahab, et 2050. aastal oleks tema jälg kõige väiksem. Kas see on saavutatav?
Tutvumist viimase kolmekümne aasta jooksul Araabia poolsaare kõrbenud liivadele võrsunud betoonist, klaasist ja terasest õite mere Dubai hulljulgusega võib alustada suusatamisest. Väljast näeb kaubanduskeskuse Mall of the Emirates suusamägi välja nagu asuks esimesel korrusel vardasse aetud hõbedane kosmoselaev. Keskuses aga võid enne Ski Dubai klaasustest sisse astumist imetleda vitriinaknaid. Möödud Alpe kujutavast seinamaalist, vead tuulepluusi luku kinni, tõmbad kindad kätte … ja imestad, mille kõigega kliimaseade küll hakkama saab.
Ma ostsin meeneks termomeetri pildiga T-särgi. Sellel on kiri „+50 kraadilt -8 kraadile“. Nii külm suusamäel vist siiski pole, kuid välistemperatuur võib Dubais suvel tõesti tõusta 50 °C kanti. Õhk on mere läheduse tõttu lämmatavniiske. Vihma sajab aga harva. Dubaile antakse seda vähem kui kümne sentimeetri jagu aastas. Alalisi jõgesid siin pole. Viljakandev muld puudub peaaegu täielikult.
Millisel inimasustusel oleks sellises paigas mõtet? Dubai oli sajandeid väike ja vaene kaluriküla ja kaubitsejate sadamakoht. Ent siis tegid nafta ja pöörane kinnisvarabuum temast arhitektuuriimedest koosneva siluetiga suurlinna, mille lennujaam on reisijakäibelt kolmandal kohal maailmas. „Kestlikkust silmas pidades poleks seda tõenäoliselt siia rajatud,“ ütles Kopenhaagenist Dubaisse ümber asunud silmapaistev arhitekt Janus Rostock.
Ja ometigi on just nimelt kestlik linn see, mida Dubai valitsus enda väitel kavatseb luua.
Kestlik? Dubai? Ennem juba läheb kaamel läbi nõelasilma. Buumiaastad tegid sellest linnast nende liialduste võrdkuju, mis sünnivad siis, kui kokku saavad odav energia ja ükskõiksus keskkonna vastu. Suusatamine siseruumides on kõigest üks sümboleid – märksa rohkem fossiilkütust kulutab Dubai oma klaastornide kliimaseadmetele. Et kõikides hoonetes voolaks kraanidest piisavalt vett, keedab ta iga päev sisuliselt läbi sadade olümpiabasseinide jagu merevett. Ja et püstitada veelgi rohkem mereäärseid luksushotelle ja villasid, on ta matnud korallrahud tohutute tehissaarte alla.
2006. aastal kuulutas Maailma Looduse Fond (WWF) Araabia Ühendemiraadid peamiselt sealse süsinikuheitme tõttu riigiks, mille ökoloogiline jalajälg ühe inimese kohta on suurim maailmas. Selline king oli kahtlemata paras Dubaile, kes oli seitsme emiraadi hulgas suurim tarbija. Möödunud aastakümnega on linna elanike arv kahekordistunud ja ületanud 2,8 miljoni piiri. Kuid pärast 2006. aastat on juhtunud ka midagi muud – Dubai on hakanud muutuma.
Nüüd sõidavad piki Sheikh Zayedi teed kiiskavad juhita metroorongid, milles on ligikaudu sama palju inimesi kui selle 12 sõidureaga magistraali ummistanud autodes ühtekokku, ja sageli on rongid ka autodest kiiremad. Sustainable City (ehk Kestliku linna) nime kandev uus elurajoon võtab oma vee ja jäätmed ringlusse ning väljastab rohkem energiat, kui tarbib. Dubai ehitab kõrbesse hiiglaslikku päikesejõujaama, mis hakkab varsti tootma odavaimat ja puhtaimat elektrit maailmas. „Juhtkond on mõistnud, et kui me ei võta midagi ette heitmetega, ei ole meie majanduskasv kestlik,“ ütles WWFi kohaliku partneri, Ühendemiraatide Looduskaitseseltsi kliima- ja energiavaldkonna juht Tanzeed Alam.
Dubai „juhtkond“ on 68-aastane pärilik emiir Tema Kõrgus šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoum ehk Valitseja. Šeik Mohammed tuli võimule 2006. aastal. Ta on otsustanud, et 2050. aastal saab tema linn 75 protsenti energiat taastuvates allikatest. Ta tahab, et Dubai süsiniku jalajälg oleks maailma kõige väiksem. Paljud inimesed, kellega ma oma hiljutise külaskäigu ajal kohtusin, sealhulgas ka Rostock ja Alam, on seda meelt, et linn võibki tegelikult nii kaugele jõuda. Nad väidavad, et kui see saab juhtuda siin, siis saab see juhtuda kõikjal.
Šeik Mohammed kasvas üles õlilampidega valgustatud majas, kuhu vett toodi külakaevust eeslikaarikuga. Maja kuulus tema emiirist vanaisale. Al Maktoumide suguvõsa on valitsenud Dubaid alates 1833. aastast. Hoone seisab veel praegugi Creeki ehk Dubai lahe suudme läheduses – see looduslikust sadamast laht ongi linna tekke põhjus. Šeik Mohammedi isa šeik Rashid bin Saeed Al Maktoum kasvas sellessamas majas ja elas noorena üle nälja-aastad Dubais. Ülemaailmse majanduskriisi ja pärlikasvanduste tekkimise tõttu kaotas linnakese põhitegevusala pärlipüüdmine turu.
Šeik Rashid oligi see, kes hakkas 1958. aastal valitsejaks saades Dubaid tänapäevastama, ja iseäranis hoogsalt pärast seda, kui 1960. aastate lõpupoolel algas nafta ammutamine. Ta tõi kähku linna elektri ja veevärgi ning sillutas tänavaid. Ta ehitas koole, lennujaama ja 1979. aastal 39-korruselise Maailma Kaubanduskeskuse (praegu Sheikh Rashid Tower), mis oli tollal Lähis-Ida kõrgeim hoone. „Tornmaja ehitati linnaservale tühjuse keskele,“ ütles Dubais elav Briti insener ja linnaplaneerija Neil Walmsley, kes töötab nõustamisfirmas Arup. Linn reageeris sellele kasvamisega torni poole – ja siis tornist tublisti möödagi.
Pärliäri ei pidanud vastu igavesti ning šeik Rashid teadis, et igavene pole ka nafta. Dubai päralt on kõigest killuke AÜE naftast ja lõviosa kuulub Abu Dhabile. Nii et kui šeik Rashid 1979. aastal Kaubanduskeskuse ehitas, ei olnud Dubai maailma kaubanduse süda, aga ta asus sellest seda tegema. Ta avas tolsamal aastal Creekist 40 kilomeetri kaugusel Jebel Alis teise ja suurema sadama.
Tema poeg Mohammed täitis sadamate vahele jäänud tühiku, muutes Dubai mitte üksnes kaubanduse ja rahanduse, vaid uskumatul kombel ka turismi ja kinnisvaraarenduse keskuseks.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti veebruarinumbrist.
