Loodus, teadus ja kultuur
Avaleht › Kõik artiklid › Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

· Toimetuse poolt
Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool
Vihma maha raputamine. Koolibrid vajavad palju nektarit ja koguvad seda sageli paduvihma trotsides. Pildil raputab koolibri Calypte anna endalt vihma maha nagu märg koer, pead ja keha võngutades. Berkeley California Ülikooli teadlaste sõnul kestab iga pööre neli sajandikku sekundit ja selle ajal mõj

Koolibrid liiguvad nii kiiresti, et inimese silm näeb ainult hõljuvat värvilaiku, tiivavirvendust. Ent kui nad kiirkaameraga ajas peatada, avaldavad koolibrid oma saladused.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool
Tiivalöök. Enamik linde tekitab olulisel määral alt üles suunatud jõudu ehk tõstejõudu ainult tiibu langetades. Koolibrite paigallennuvõime saladus peitub nende tiivaliigutuste peaaegu täielikus sümmeetrias, mis võimaldab neil tekitada tõstejõudu nii tiibu langetades kui ka tiibu tõstes. Ultrahelipi

Me oleme tulnud maailma pisima linnu otsinguil Kuubale Palpitesse ühe flamingoroosa maja tagaõuele. Ornitoloog Christopher Clarkil on kaasas autotäis varustust: kaamerad, heliseadmed, kuubikujuline võrkpuur. Juba mõni minut pärast sel maihommikul kohale jõudmist tiirleb Clark ringi nagu vurr. Ta üritab jälgida tiivulist kuuli, mis vihiseb ühelt punapeapõõsa õiekobaralt teisele. Kui koolibri peatub, et juua õitest suhkrurikast kütust, lehvitab lind tiibu edasi, aga see paistab hallika virvendusena, sest tema tiivalöögid on nii kiired, et inimsilm neid ei erista.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool
Takistusriba läbimine. Tihedas taimestikus peavad koolibrid okstest ja väätidest mööda põiklema. Et niisugust akrobaatikat saaks laboris jälgida, laseb Marc Badger Berkeley California Ülikoolist lindudel lennata läbi väikeste avade. Selle pildi tegemiseks loodi samasugune olukord. Ovaalsest august l

Kuubal elav kimalaskoolibri on isegi tillukeste koolibrite seas kääbus – sõna otseses mõttes maailma väikseim lind. Tema rohekalt küütlev keha kaalub vaid veidi rohkem kui keskmine mandel. Kohalikud tunnevad teda ’na – väikese summ-summina, tema lennuheli järgi – ja ta on veel pisem kui tema sugulane .(Mellisuga helenae) zunzunito zunzun (Chlorostilbon ricordii)

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool
Keeleväänaja. Läbi klaasnõu, millest koolibri Calypte anna joob tehisnektarit, paistab tema haruline keel. Koolibrid vajavad oma energiliseks lennuks nii palju kütust, et peavad tarbima iga päev rohkem kui oma kehakaalu jagu nektarit. Nektarit joovad nad keelega, mis välgub kuni 15 korda sekundis no

Selle, mis tal kasvus puudu jääb, teeb lind tasa innuga, mida ta oma territooriumil külalist märgates üles näitab. Külaline on nägus emaslind, kelle Clark on puuriga kaasa toonud ja ühele laineplekist katusele tõstnud. Kui isane paneb tähele, et emane on puuris, ei jahuta see tema kirge. Ta tõuseb oksalt helikopterina õhku, hõljub paigallennul ja trillerdab emase poole.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Lind tõuseb kõrgemale, kuni paistab pilvise taeva taustal vaid täpikesena. Nagu Ameerika mägede vagun kõrgeimasse punkti jõudes, viskub ta siis ettepoole ja sööstab noolena maapinna suunas. Hetke pärast teeb see uljaspea kõike otsast peale: tõuseb, viskub ette ja sööstab alla. Need sööstud kestavad vaid sekundi. Seejärel ta kaob, ja temast jääb ainsa jäljena maha lehtede võbin.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Ma vaatasin seda peibutusrituaali pingsalt, aga ei näinud.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Ka Clark ei näinud, aga tema tegi midagi paremat. Ta salvestas etenduse kiirkaameraga, mis lahutab iga sekundi 500 kaadriks. Kui Clark on sööstust tehtud video (esimese, mis sellest liigist on nii suure kaadrisagedusega tehtud) alla laadinud, näitab ta pilte mulle oma sülearvutis, klõpsides läbi kõik vaevaga kätte võidetud kaadrid. Alles siis näeme hingetuks võtvaid manöövreid, mida koolibri kiirus oli varjanud.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Clark on viimased kaheksa aastat koolibrite peibutuskäitumist salvestades ringi reisinud, Arizona kõrbest Ecuadori vihmametsade ja Kuuba maakohtadeni. Oma laboris Riverside’i California Ülikoolis uurib ta, mida need videod koolibrite lennu kohta räägivad. Tema leiud võivad anda meile parema arusaamise lindude lennust üldiselt ja eriti koolibrite sigimissüsteemidest.

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Koolibrid oma välkkiirete liigutuste ja kalliskivina sädeleva sulestikuga on nagu liha, sulgede ja ilutulestiku ristsugutised. Mõni liik lehvitab tiibu kuni sada korda sekundis. Koolibrite pulss võib lüüa üle tuhande korra minutis, ja nektarit kugistavad nad inimsilmale peaaegu eristamatute keelevälgatustega. Aedades või tagaõuede toitmisnõude juures on nad kui üürikese ilu kehastused. Kes siis suudaks vastu panna kiusatusele aeglustada nende liikumist, lahutada nende liigutused, viibida kasvõi põgusaltki koolibrite maailmas?

Imelised koolibrid ja nende saladusi paljastav lennukool

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juulinumbrist.